Содержание
- 2. GEOGRAAFILISED OLUD Kreeka on mägine ja selle tõttu pole Kreeka ühtne (palju linnriike) Peamine ühendustee oli
- 4. KREETA-MÜKEENE TSIVILISATSIOON
- 5. MINOILINE TSIVILISATSIOON KREETAL Kreekas elas teadmata päritolu rahvas U 2000 a eKr jõudis see rahvas Kreeta
- 6. Kasutati kirja, mida tänapäeval ei osata lugeda
- 7. Saarel mitu lossi, tähtsaim Knossos
- 9. Losside ümber rahvarohked linnad Lossid kindlustamata (puuduvad müürid) Kultuuri eripäraks sõjakate joonte puudumine Kunstis domineerisid naised
- 10. MÜKEENE TSIVILISATSIOON Põhjast tulid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad Nende arengutase oli madalam kui Kreeta inimestel Osa
- 11. Ka Kreeka mandriosas said keskusteks lossid Tuntuim Mükeene
- 12. Losse kaitsevad kividest nn kükloopilised müürid Kunstis on sõjatemaatikat Lossid sõltumatute riikide keskused U 1200 a
- 13. KLASSIKALISE KREEKA ÜHISKOND JA ELUOLU
- 14. TSIVILISATSIOONI UUS TÕUS 8. SAJANDIST eKR Kasvas inimeste arv Tekkisid linnad Kerkis esile rikas ülemkiht Taastusid
- 15. TÄHESTIK 8 saj. eKr pärinevad tõendid tähestiku e alfabeedi kohta Loodi foiniikia tähestiku põhjal Mõeldi juurde
- 16. ÜLEMKIHT Ülemkihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud e aristokraadid Riigi- ja kultuuriinimesed olid aristokraatide seast Neil oli aega
- 17. ORJANDUS Enamik orje olid teistest maadest ostetud või sõjavangid Orjatööd kasutati kõigis valdkondades Ka keskmiselt rikkad
- 18. KREEKA LINNRIIK
- 19. POLIS Polis e linnriik oli väike- asula ja lähiümbrus Polist valitsesid ja selle kaitsejõu moodustasid kodanikud-
- 20. SPARTA Ei arenenud kunagi linnaks Riigi ees 2 päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad
- 21. Kehtis range kodanike kasvatamise süsteem Tööd kodanikud ei teinud, elu möödus perest eemal väeosas Rangete reeglite
- 22. DEMOKRAATLIK ATEENA 5. saj eKr, kui riigi ees oli Perikles, kujunes demokraatia Kogu võim kuulus 10
- 23. Ametnikele maksti väikest palka Raha saadi Ateena liitlastelt, sadamatollidest, välismaalaste maksustamisest Rikkad pidid riiki rahaliselt aitama
- 24. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD
- 25. JUMALAD Jumalad inimeste moodi Elupaigaks Olümpose mägi
- 26. Zeus- taeva-, tormi- ja äikesejumal, jumalate valitseja
- 27. Hera- Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja Hera ja Zeus
- 28. Poseidon- Zeusi vend, merejumal
- 29. Hades- Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja
- 30. Demeter- Zeusi õde, musta mulla ja kasvava vilja jumalanna
- 31. Zeus lubas enda ja õe Demeteri tütre Persephone ema teadmata oma vennale naiseks. Hades röövis tütarlapse.
- 32. Ares- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal; teda inimesed ei armastanud
- 33. Athena-sõjajumalanna, tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna
- 34. Apollon ihaldas nümf Daphned,kes pages Apolloni armastuse eest ja lasi muuta end loorberipuuks. Apollon- valgusejumal, luule,
- 35. Paan-kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim otsib Aphroditelt armastust. Koleda välimusega tekitas inimestes hirmu
- 36. Dionysos- viinamarjakasva- tuse, veinijumal Ema poolt inimene, elas maal, liikus purjus seltskonnaga (saatürid, sileenid)
- 37. RITUAALID Tähtsaim rituaal vereohver- tapetud looma liha küpsetati ja söödi Altar määriti verega ja tulel küpsetati
- 38. ORAAKLID Olid spetsiaalsed templid, kus jumalatelt sai nõu küsida- oraakel Kuulsaim oli Delfi, kus ennustas preestritar
- 39. Delfi rekonstruktsioon
- 40. Püütia
- 41. SPORDIVÕISTLUSED, TEATER
- 42. SPORDIVÕISTLUSED Sport oli aristokraatide lemmiktegevus Musklis keha hinnati sama kõrgelt kui mõistust Sporditi alasti gymnasionis (alastioleku
- 43. OLÜMPIAMÄNGUD Toimusid iga 4 a tagant Zeusi pühapaigas Olümpias Osalesid vaid hellenitest mehed Esimene ala oli
- 46. TEATER Draama (kr. k. tegevus) kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest Etendused vabas õhus teatris- “vaatamise koht”
- 49. Kuulsaim tragöödiakirjanik Sophokles (“Kuningas Oidipus”)
- 50. TEADUS
- 51. MATEMAATIKA Sõnastati teoreeme ja tõestati neid loogiliselt Kuulsaim matemaatik Pythagoras
- 52. MEDITSIIN Meditsiinitead- mised võttis kokku raamat, mille autoriks peetakse Hippokratest Haigusi püüdis seletada looduslike, mitte jumalike
- 53. AJALOOKIRJUTUS Ajaloo sündmusi hakkas esimesena üles märkima Herodotos- teos Historia
- 54. HELLENISMIPERIOOD
- 55. MAKEDOONIA TÕUS Makedoonlased olid kreeklaste sugulased 4. saj eKr muutus kuningas Philippos II ajal Makedoonia sõjavägi
- 56. Makedoonia vastaseks oli Ateena, mis moodustas teiste riikidega liidu 338 eKr kaotas liiduvägi makedoonlastele ja Philippos
- 57. Kui Philippos II tapeti, sai valitsejaks ta 20 a-ne poeg Aleksander Aleksander Suur vallutas Väike-Aasia, Süüria,
- 58. Aleksander Suure impeerium
- 59. Aleksandri varajasele surmale järgnesid tülid väepealikute vahel Sõdade tagajärjel lagunes impeerium kolmeks: Egiptus Makedoonia Seleukiidide riik
- 60. HELLENISTLIK KULTUUR Valitsejad toetasid kultuuri Egiptusesse rajatud Aleksandria linnast sai kultuurikeskus Sinna loodud Museionis tegutsesid poeedid
- 61. Aleksandria tuletorn Tuletorn sai oma nime Pharose saarelt, kuhu ta ehitati. Paljudes keeltes tähendab sõna "pharos"
- 63. Скачать презентацию