Kognitiivne areng

Kohustuslik kirjandus
H. Gleitman,J. Gross & D. Reisberg (2014). Psühholoogia. Lk 643-697. Hermes. Lk 651-659.
G. Butterworth, M. Harris. Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 127-137,223-231,249-261, 305-313.

Kognitiivne areng viitab muutustele mõtlemises, mälus, tähelepanus, õppimises, suhtumises, motivatsioonis ja emotsioonides
Meenutage juhtumit, kus hakkas silma midagi erilist lapse mõtlemises, mälus, tähelepanus või õppimises

Kognitiivse arengu teooriad

Kuidas teadmised arenevad?
Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale
Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria
Sotsio-kultuuriseld lähenemised, sh Lev Semjonovitš Võgotsky (1896-1934) sümboliliselt vahendatud kognitiivsete protsesside arengu teooria
Informatsiooni-töötluslikud teooriad

Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria
Teadmine tekib tegija tegutsemisel objektidega
Kogu arengu alguseks on imiku manipuleerimine esemetega, edasi hakatakse manipuleerima ka abstraktsete objektidega (omadused)
formaalne mõtlemine seisneb konkreetse mõtlemise dekontekstualiseerumises.

Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused vajalikud ent ebapiisavad. Keskne konstrukt on tasakaalu otsmine.
Tasakaalu otsimine – inimene üritab vältida vastuolulisust ning seetõttu kaldub tasakaalu otsimisele.
Tasakaalu puudumine:
Ebastabiilsus kui sama tegevus on seotud erinevate tulemustega
Kompenseeritavuse puudumine – kui vastupidised tegevused ei tühista üksteist
Poolik järeldus kui tegevuste koordineerimine ei ole paratamatu

Teadmiste otsingus mängib tasakaalu leidmisel olulist rolli assimilatsioon – tegevuse käigus kohatud objektidele kooskõlalise tähenduse otsimine.
Otsingu tulemuseks on teadmiste organiseerituse tase e. skeem, mis olemas teatud määral igal arengutasemel.
Samas võib eksisteerivaid teadmisi ümber lükata akommodatsiooni käigus – olemasoleva skeemi muutmine erinevate teadmiste/kogemuste vahel valitsevate vastuolude tõttu
! Tasakaalu otsimise mehhanism ei määra seda, mil viisil kognitiivne areng toimub

Piaget’ kognitiivse arengu mudel
Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat teadmise taset
Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele vastavad paremini reaalsuse nõudmistele
Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad erinevate laste ja kultuuride vahel suuresti varieeruda.
Staadiumide järjekord on muutumatu
I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud liiki mõtlemisele arenenud tööstusühiskondades

Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest
Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele
Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng
Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist.
Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt „konkreetsetest“ probleemidest „siin ja praegu“.
Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele
Formaalsete operatsioonide staadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga

Sensomotoorne staadium
Varases arengus „õpetab käsi silma.“ Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu.
Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne
Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis – objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet.
A mitte B test

Sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal
Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju
jäävust, tahkust ja püsivust varases eas
Bower (1971): ei kehti väide „mis silmist, see meelest“.
Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist
Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis:
Motoorsete oskuste arenguga – raskused haaramisel
Mäluga – imiku võime asju meeles pidada on piiratud
Piaget’ teooriast võib paika pidada väide, et IV alastaadiumis on oluline just võime koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid lõppeesmärgi saavutamiseks

Operatsioonide-eelne staadium (2,5- 6 a.)
Süstemaatilise loogilise mõtlemise omandamine – ülesandeks on mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks.
Mõtlemist eristavaks jooneks on võime keskenduda korraga vaid probleemi ühele silmatorkavale omadusele.
Domineerib see, kuidas asjad vahetult näivad olevat
Sellise mõtlemise näiteks on nii jäävusprobleemide lahendamisel tekkivad tüüpvead kui ka raskused klassi lülitamise probleemis.

Jäävuse mõistmine
Jäävuse mõiste – arusaam, et aine põhiomadused jäävad samaks, vaatamata pinnapealsetele muutustele aine välises kujus. Nt. Mahu jäävus, arvu jäävus, massi jäävus.
Eelkooliealine laps ei suuda arvestada korraga mitut dimensiooni –
võrreldakse osi osadega
mitte aga osi tervikuga
Samuti ei suuda arvestada
pööratavust

Lapseea egotsentrism - maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel vaatepunktidel
Nt: kolme mäe katse
Egotsentriline on ka laste keel – olemuselt pigem monoloog kui dialoog. Puudub selge kommunikatiivne funktsioon.

Animism
Animism – elu omistamine elututele objektidele.
Selline mõtlemine on lastele iseloomulik kuni ~10. eluaastani.
Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest and aru saavad.
Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust.
Eelkooliealised lapsed usuvad, et tegevus on elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub
Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget’ arvates lapsed näivalt iseeneslikku liikumist

Operatsioonide-eelse staadiumi ideed tänapäeval
Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus.
Jäävusprobleemidest
Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem kontekstispetsiifiline ja arusaam objektide omadustest tekib kogemuse käigus erinevalt
! Lapsed püüavad avastada, mida täiskasvanu küsimusega tegelikult mõtleb ja millist vastust ta ootab

Egotsenrilisusest
Hugesi katse peitva nuku ja
1 või 2 politseinikuga
Cox (1991) - lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama.
Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega kaasnevatest muutustest.
Egotsentrilisest keelest - Võgotski arvates on keel kommunikatiivne algusest peale. Keel ja mõtlemine arenevad samaaegselt, ning mõjutavad üksteist, et ühinedes luua inimesele ainuomane mõtlemise vorm – sisemine kõne e. verbaalne mõtlemine.

Näivus ja tegelikkus e. animismismist
Enne 4. eluaastat lähtuvad lapsed peaasjalikult isiklikust kogemusest, ning peavad seda reaalseks. 4. aastased aga on võimelised juba eristama näivust ja reaalsust:
Flavelli (1983) kivi moodi värvitud käsn
DeVriesi (1969) kass, kelle pandi ette koera mask
Carey (1985) näidanud, et 4 aastased lapsed animismi omistamisel ebajärjekindlad. Lastel puudub väljakujunenud mõiste elusatest asjadest, mis elututest objektidest eristuvad – neil on olemas intuitiivne teooria bioloogiast, mis tugineb kogemusele aga puudub piisav bioloogiline teadmine.
Inagaki (1990) kuldkala-kasvatajad vs kalata lapsed
Siegal (1991) katse piimaklaasiga
Seega – animism võib tuleneda elusolendite mõistmiseks iseenda analoogia põhjal loodud täiesti usaldusväärse strateegia laiendamisest elututele asjadele

Konkreetsete operatsioonide staadium
Toimub üleminek tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele – selle tulemusena ei põhjusta jäävusprobleemide lahendamine enam raskusi
Laps suudab loogiliselt arutelda ning operatsioone pöörata
Tunnuseks on see, et otsuseid põhjendatakse loogiliselt. Siiski ollakse raskustes ülesannetega, kus korraga vaja keskenduda kahe objekti omadustele
Mõtlemine jääb piiratuks, sest laps vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti – ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme.
Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid – järjestamine (ajalise/ ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused)

Järjestamine
A on pikem kui B ja B on pikem kui C.
Milline pulk on kõige pikem?
Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid konkreetse objektidega
Bryant ja Trabasso (1971) – värviliste pulkadega katse
Russell (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed lahendada ka lihtsalt kujutluspiltide abil
Bryant ja Koptynskya (1976) kirjude pulkadega aukude sügavuse mõõtmine
Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks

Formaalsed operatsioonid
Mõtlemine süstemaatiline – arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle.
Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul.
Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele
Kõikidel rohelistel lindudel on kaks pead. Mul on kodus roheline papagoi. Mitu pead tal on?
Võileva koostamise harjutus: Leib, või, juust, sink, salat.