Vana-Rooma

Looduslikud olud
Apenniini poolsaar
Põlluharimiseks sobilikum
Vähem looduslikult killustatud
Ümbritsetud merest
Kreeka kolooniad

Asustus
itaalikud
latiinid
Kesk-Itaalia
kreeklased
Lõuna-Itaalia, Sitsiilia
linnriiklik korraldus
etruskid
Teadmata päritolu
Meresõitjad
Kontaktid teiste kultuuridega

Etruskid
Põlluharijad ja käsitöölised
Osavad metallikäsitlejad
Meresõitjad ja piraadid
8. sajandil kreeka tähestiku eeskujul oma tähestik

Etruskid
Linnriigid ja linnriikide liidud
Aristokraatia ja kuningate võim
Naistel ühiskonnas kõrge positsioon
7.-6. saj eKr tugevaimad Itaalias
Legendid etruskide rikkustest

Religioon
Austasid paljusid jumalaid
Usk surmajärgsusesse
Rajati templeid (pole säilinud)
Ennustuskunst oli väga oluline

Uhked hauakambrid ja surnute linnad

Etruskide langus
Kaotus Sitsiilia kreeklastele merel
Roomlastele maismaal
Keele hääbumine, segunemine roomlastega
Suur kultuuriline mõju roomlastele

Vana-Rooma ajalooperioodid
I Kuningate aeg 753-509 eKr
II Rooma vabariik 509-30 eKr
a) varane vabariik 509-265 eKr
b) hiline vabariik 265-27 eKr
III Rooma keisririik 27 ekr-476 pKr
a) varane keisririik 27ekr-284 pKr
b) hiline keisririik 284- 476 pKr

Rooma esilekerkimine
Tiberi kalda 7 künkal
Capitolium, Palatinus, Quirinalis, Viminalis, Esquilinus, Caelius, Aventinus
Ostia sadam
Ladina keel
Asutamise aeg 21. apr 753 eKr, ab urbe condita
Romulus ja Remus
Aeneas

Kuningriik 753-509 eKr
seitse kuningat
Tarquinius Superbus
kuningas, senat, rahvakoosolek
patriitisid, plebeid, proletaarlased
patrooni-kliendi suhe
talupojaühiskond

Valitsemiskorraldus:
Riigi eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga.
Rahvakoosolekud ehk komiitsid toimusid esialgu kuuriate (kõik täiskasvanud mehed) kaupa ja neid nimetati kuriaatseteks komiitsideks, kuuriatesse kuuluti päritolu järgi.
Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul. Tema võim oli piiratud, ta oli väejuht, kohtunik, mõningate religioossete kombetalituste täitja.
Senat koosnes sugukondade vanematest. Kõik komiitside otsused pidid saama senati heakskiidu.
Esimeseks kuningaks oli Romulus.

Kuningate aeg
Rajati:
*sild üle Tiberi jõe
*Ostia (Rooma sadam)
*foorum – turuplats
*Kapitooliumile tugev kindlus ja templid
*kaitsemüür

Varane vabariik II
450 eKr 12 tahvli seadused
287 eKr plebeidele võrdsed õigused
Res publica
senat, rahvakoosolek
magistraadid, nobiliteet
konsulid - sõjavägi
preetorid - õigus
tsensorid – nimekirjad ja kombed
rahvatribuunid

Vabariigi valitsemine Roomas
Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud.
Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid.
Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad,
Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele.
Diktaator (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena
Rahvatribuunid (10 tk): plebeisid esindav ametnik, kelle peakohustus oli kaitsta nende huve patriitside vastu, vetoõigus
Senat (liikmeid 300–600): Rooma riiki valitsev riiginõukogu, mis koosnes senaatoritest (ld k senex – vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid.
Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus

Varane vabariik I 509-265 eKr
5. saj eKr Rooma kujuneb Latiumi valitsejaks
387 eKr gallide sissetung
haned, häda võidetuile!
sõjad samniitidega
280-275 eKr sõda kreeka linnadega
Pyrrhose võit
265 eKr kogu Itaalia Rooma võimu all

Hiline vabariik I 265-133 eKr
264-241 eKr I Puunia sõda
218-201 eKr II Puunia sõda
Hannibal (247ekr-181ekr)
Cannea lahing 216 ekr
Zama lahing 202 ekr
149-146 eKr III Puunia sõda. Jugurtha
Marcus Porcius Cato
146 eKr Makedoonia ja Kreeka vallutamine
133 eKr Pergamoni liitmine Attalus III

Hiline vabariik II
provintside valitsemine
jaga ja valitse
asehaldur
ühiskondliku korra muutumine
talupoegade laostumine
orjanduse areng

Vabariigi langus I 133-30 eKr
133 eKr Gracchuste reformid
U 110 eKr Mariuse sõjaväereform
89 eKr kõik vabad itaallased kodanikeks
83-79 eKr kodusõda ja Lucius Cornelius Sulla diktatuur
74-71 eKr Spartacuse ülestõus
67-63 eKr vallutati Väike- ja Ees- Aasia
60 eKr triumviraat: Marcus Licinus Crassus, Gnaeus Pompeius Magnus ja Gaius Julius Caesar

Vabariigi langus II
58-51 eKr Caesar vallutas Gallia
Rubico
45-44 eKr Caesari diktatuur
ajakirjanduse algus, kalender
44 ekr Caesari tapmine senati istungi ajal
Ka sina, Brutus

Vabariigi lõpp
43 ekr -33 ekr teine triumviraat Marcus Antonius, Octavianus ja Marcus Aemilius Lepidus
31 eKr kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel
30 eKr Egiptuse liitmine

Vabariigi lõpp

Varane keisririik 30 eKr-235 pKr
30 eKr-14 pKr Augustus
konsul, imperaator, asevalitseja, princeps, rahvatribuun
Caligula 37-41
Nero 54-68
79 Vesuuvi purse
98-117 Traianuse valitsusaeg
117-138 Hadrianus
impeeriumi suurim ulatus
211 kõik vabad mehed kodanikeks
Rooma õigus

Ühiskond keisririigi ajal
Vabad inimesed kuulusid kolme seisusse
Senaatoriseisus
Ratsanikuseisus
Lihtrahvas — suurenes proletaaride hulk
Idaprovintsid rohkem arenenud
vabakslastud

Hiline keisriik 235-476
235-284 sõdurkeisrite ajajärk
Diocletianus 284-306
Senat tähtsusetu

Hiline Keisririik
306-337 Constantinus Suur
Sõdis edukalt frankidega, pealinn Trieris
Kodusõjad-324
ristiusu legaliseerimine 313
pealinnaks Konstantinoopol 326-330
Eremiidid, mungad, kloostrid
Hieronymus-piibli tõlkimine
Augustinus, õpetus jumalariigist

Hunnid

Vana-Rooma
395 Rooma jagamine Theodosius
410 läänegoodid rüüstasid Rooma
451 Katalaunia lahing Aetius võitis Attilat
476 Romulus Augustulus kukutatakse