Noorte areng ja heaolu

Tõrjutusriskid ja noorte tõrjutus
Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus; noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks (alusdokumendid); tõrjutusriskis noored (sh NEET noored); noorte olukord Eestis.

Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus
Ühiskonnaliikmete suurem sotsiaalne kaasatus on tänase Euroopa Liidu (EL) sotsiaalvaldkonna kesksemaid eesmärke, mida püütakse saavutada erinevate poliitikameetmetega. Üheks sotsiaalse kaasatuse olulisemaks sihtrühmaks on kujunenud noored, sest enamikes Euroopa riikides on noored kõige haavatavamaks riskirühmaks tööturul. Noortel on vähe seadustatud võimalusi oma hääle kuuldavaks tegemiseks; paljude noorte sotsiaalmajanduslik positsioon ühiskonnas on madal ning neil jääb puudu õigustest ja võimust. Nende võimalused on piiratud vaesusega, suure sõltuvusega oma vanematest, takistustega omandada kõrgharidust, töökohta, eluaset või kodakondsust. Noorte haavatavust on suurendanud ka haridus-, eluaseme- ja sotsiaalkaitsereformid, muutused tööturul ja perekonnainstitutsioonis jne (Trumm, 2012).

Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus
Sotsiaalne sidusus on EL poliitika keskseid mõisteid ning ühiskonnapoliitika olulisemaid eesmärke. Euroopa Nõukogu defineerib sotsiaalset sidusust järgmiselt (Trumm, 2012):
„Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult.“

Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus
Sotsiaalset sidusust saab määratleda kui ühiskonna omadust, mis väljendub selle liikmete omavahelistes suhetes ja nende suhete omavahelises seotuses (jagatud väärtused ja tõlgendused, ühine identiteet, kogukonnakuuluvuse tunne ja usaldus). OECD (2012) käsitleb sotsiaalset sidusust kolmes erinevas, kuid võrdselt olulises võtmes: sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne kapital ja sotsiaalne mobiilsus (Trumm, 2012).

Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus
OECD (2012) sotsiaalse sidususe kontseptsiooni komponendid (Trumm, 2012):

Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus
Sotsiaalne kaasatus tähendab kõikide inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, sealhulgas töötada ja olla majanduslikult aktiivne. Kaasamine võimaldab inimestel, kes on sattunud ühiskonna varjupoolele, luua positiivset sidet sotsiaalse keskkonnaga ja saada kogemus, et neist sõltub asjade käik ühiskonnas Seeläbi aitab kaasamine vähendada lõhet vaesusega tegelevate ametnike ja poliitiliste otsustajate ning kodanike vahel ning suurendada otsuste positiivset mõju (Trumm, 2012).

Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus
Sotsiaalse kaasatuse vastandiks peetakse sotsiaalset tõrjutust, mis kõige üldisemalt tähendab inimeste ja sotsiaalsete gruppide ühiskondliku osaluse vähenemist, jõuetus- ja pettumistunde süvenemist ning ühiskonnaelust eemaldumist. Sotsiaalse tõrjutuse peamisteks ühiskondlikeks riskideks on materiaalne ja sotsiaalne ebavõrdsus (sh vaesus ja ilmajäetus) ning erinevate inimeste ja sotsiaalsete gruppide ebavõrdne ja eelarvamuslik kohtlemine (Trumm, 2012).

Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus
EL sotsiaalse sidususe poliitika üheks olulisemaks osaks on sotsiaalsete erinevuste ja polariseerumise vältimine. Selle all mõistetakse kõigi inimeste eelarvamustevaba ja võrdset kohtlemist, sõltumata nende soost, vanusest, rassilisest või etnilisest kuuluvusest, perekonnaseisust, elukohast jne. EL erilise tähelepanu all on soolise ja etnilise diskrimineerimise vastu võitlemine ning soospetsiifiliste stereotüüpide ja erinevatesse vanusgruppidesse kuuluvate inimeste (näit noorte) eelarvamusliku kohtlemise (vanustundlikkuse) vähendamine (Trumm, 2012).

Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus
Sotsiaalne kapital on kaasaegse sotsiaalteaduse olulisimaid kontseptsioone, mis üldisemalt tähistab kapital inimsuhete kvaliteeti. See hõlmab nii ühiskonnas kui ka erinevates sotsiaalsetes gruppides kehtivaid norme ja reegleid ning institutsioone ja mitteformaalseid võrgustikke, mis võimaldavad kollektiivset tegutsemist. Sotsiaalset kapitali võib käsitleda kui investeeringut sotsiaalsetesse suhetesse ja võrgustikkesse, millest hiljem loodetakse saada konkreetset (majanduslikku) kasu. (Trumm, 2012)

Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus
Sotsiaalne mobiilsus tähendab indiviidide ja sotsiaalsete gruppide horisontaalset või vertikaalset liikuvust erinevate ühiskondlike struktuuride ja tasandite vahel. Mobiilsus sõltub nii indiviidist – tema soost, vanusest, rahvusest ja sotsiaalsest päritolust (nn omistatud tegurid), samuti ka tema „saavutustest“ (teadmised, oskused, aktiivsus jne) – kui ka ühiskonnast (nt ühiskonna avatus või suletus).
Mida avatum, sallivam, võrdseid võimalusi ja sotsiaalset osalust väärtustav on ühiskond, seda suuremad on võimalused individuaalseks aktiivseks võimetekohaseks eneseteostuseks. (Trumm, 2012)

Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus
Reiska (2018) käsitleb sotsiaalset tõrjutust, kui:
mitmedimensioonilist: keskendudes eelkõige majanduslikele ja sotsiaalsetele dimensioonidele, aga vajaduse korral võetakse arvesse ka teisi dimensioone.
suhtelist: sotsiaalne tõrjutus on suhe indiviidide ja ühiskonna vahel ning seetõttu ei tähenda sotsiaalne tõrjutus vaid ressursside puudust (nt vaesust), vaid ka suutmatust ühiskondlikus elus osaleda.
kontekstist sõltuvat: indiviidid saavad olla sotsiaalselt tõrjutud, võttes arvesse vaid ühiskondlikku konteksti.
dünaamilist: sotsiaalne tõrjutus on protsess, mitte tagajärg ega seisund. (Reiska, 2018)

Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus
Seega on sotsiaalne tõrjutus multidimensionaalne protsess, kus koonduvad tööturu tõrjutus või ebakindlus, vaesus ning eemale jäetus sotsiaalsetest suhetest. Sotsiaalne tõrjutus takistab indiviidil osalemast ühiskonnaelust viisil, mis on sellele ühiskonnale iseloomulik (Reiska, 2018).

Tõrjutusriskis noored (sh NEET noored)
Mittetöötavad ja mitteõppivad noored (NEET-noored).
Nimetus tuleneb ingliskeelse termini „Not in Education, Employment or Training“ sõnade esitähtedest. (Kasearu ja Trumm, 2013)

https://juhtimislauad.stat.ee/

Tõrjutusriskis noored (sh NEET noored)
Miks nii palju? Miks neid ei märgata?
NEET-noored on ühiskonnas suhteliselt vähemärgatav grupp. Kõrvalejäänuna nii koolist kui tööst, ei huvitu suur hulk NEET-noori ka muust avalikust elust. Poliitika neid ei paelu ja igasuguseid ameteid ja ametkondi tajuvad nad oma vabadust ja iseolemist ohustavatena (Kasearu ja Trumm, 2013).

Tõrjutusriskis noored (sh NEET noored)
Noored on ühiskonnas väga mitmekesine ja eripalgeline rühm, mis koosneb erineva tausta, staatuse, elukogemuste, probleemide ja tulevikuplaanidega inimestest.
Nii nagu noored üldiselt, moodustavad ka NEET-noored erineva staatuse, kogemuste ja hoiakutega isikute heterogeense rühma. Nende seas on nii pikaajalisi töötuid, mitteametlike juhutööde tegijaid, väikeste lastega noori emasid, ohtliku eluviisiga õigusrikkujaid kui ka liikumis või vaimupuudega isikuid ja lihtsalt eluseiklejaid. Neid kõiki ühendab lisaks vanusele vaid fakt, et nad (hetkel) ei õpi ega tööta (Kasearu ja Trumm, 2013).

Tõrjutusriskis noored (sh NEET noored)
Vaatamata NEET-noorte suhtelisele „nähtamatusele“ ühiskonnas (ja osaliselt just selle tõttu), on noorte kõrvalejäämine haridus- ja tööturusüsteemist tõsine ühiskondlik probleem. See on selge noorte potentsiaali raiskamine, millel on kahjulikud tagajärjed nii ühiskonnale kui ka majandusele. (Kasearu ja Trumm, 2013)

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistiku 2010-2018 (2009) nimetas Euroopa noortevaldkonna koostöö eesmärkidena:
pakkuda rohkem ja võrdsemaid õppimis- ja töötamisvõimalusi kõigile noortele;
edendada noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust (Koostööraamistik, 2009).

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Sotsiaalne kaasatus on üks peamistest tegevusvaldkondadest, mida koostööraamistikus üksikasjalikumalt kirjeldatakse.
Eesmärk: vältida noorte sotsiaalset tõrjutust ja vaesust ja nende probleemide edasikandumist põlvkonniti ning tugevdada ühiskonna ja noorte vastastikust solidaarsust. Edendada võrdseid võimalusi kõigile ja võidelda diskrimineerimise kõikide vormide vastu (Koostööraamistik, 2009).

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Koostööraamistikus (2009) tuuakse järgmised liikmesriikide ja komisjoni algatused vastavalt nende pädevusele sotsiaalse kaasatuse tegevusvaldkonnas:
Realiseerida noorsootöö ja noortekeskuste kui kaasamisvahendite kogu potentsiaal.
Kogukonna ühtekuuluvuse ja solidaarsuse suurendamiseks ning noorte sotsiaalse tõrjutuse vastu tehtavas töös võtta omaks sektoritevaheline lähenemisviis, pöörates tähelepanu näiteks noorte hariduse ja tööhõive ning sotsiaalse kaasatuse seostele.
Toetada kultuuridevahelise teadlikkuse ja kõigi noorte sellealaste oskuste arengut ning võidelda eelarvamuste vastu.
Toetada noorte teavitamist nende õigustest ning noortele suunatud sellealast õpet (Koostööraamistik, 2009).

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Tegeleda kodutuse, eluaseme ja rahalise tõrjutusega seotud probleemidega.
Hõlbustada juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas transpordile, e-kaasamisele, tervishoiule, sotsiaalteenustele.
Edendada konkreetselt noortele peredele suunatud toetust.
Kaasata noori ja noorteorganisatsioone eelseisva vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise Euroopa aasta (2010) kavandamisse, läbiviimisse ja hindamisse (Koostööraamistik, 2009).
Vähemate võimalustega noorte sotsiaalne kaasatus oli ka üks Euroopa noortevaldkonna koostöö prioriteetidest.

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Ebavõrdsete olude mõju vähendamine noore arenguvõimalustele ja tõrjutuse vältimine on üks noortevaldkonna arengukava 2014-2020 (2013) fookustest.
Arengukava üldeesmärk: noorel on avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist.
Alaeesmärk 2: noorel on väiksem risk olla tõrjutud.
Meede 2: noorte kaasamise suurendamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine (NAK, 2013).

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Meetme 2 raames on arengukavas (2013) kavandatud järgmised olulisemad tegevused:
2.1. suurendatakse tasuta noorsootöö kättesaadavust;
2.2. arendatakse pädevusi ja metoodikat noorsootöös, sh huvihariduses, et kaasata erinevaid noori;
2.3. kohalikus transpordikorralduses arvestatakse senisest rohkem noorsootöö teenustega;
2.4. luuakse noorsootöötajatele võimalus saada vajadusel nõustamist jm professionaalset tuge;

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
2.5. suurendatakse noorteuuringute ja noortepoliitika osapoolte koostöö kaudu teadmist vähemate võimalustega noorte vajadustest ja noorte takistustest tööelu probleemide lahendamisel ning arvestatakse sellega erinevate poliitikavaldkondade meetmete kavandamisel;
2.6. toetatakse noorte tööhõivevalmidust aidates kaasa töökogemuse saamisele (sh vabatahtlikuna) ning tööelu paremale tundmisele, erilist tähelepanu vajavad noorte riskirühmad;
2.7. suurendatakse noorte võimekust olla tööturu loojaks toetades noorte omaalgatusi ja rakendades paremini noorsootöö võimalusi ettevõtlikkuse ja ettevõtluse väärtustamiseks, mh koostöös ettevõtjatega;

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
2.8. haridusest ja tööturult eemalejäänud noorte jaoks käivitatakse noortevaldkonna asutuste ja ühingute baasil tugimeetmed, mis aitavad toetada noorte tagasitoomist haridusse ja/või edukat jõudmist tööturule (NAK, 2013).

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Euroopa Liidu noortestrateegia 2019-2027 (2018) üldised eesmärgid:
ELi noortevaldkonna koostöös kasutatakse maksimaalselt kogu noortepoliitika potentsiaali. Koostööga edendatakse noorte osalust demokraatias kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 165. Samuti toetatakse koostööga sotsiaalset kaasatust ja kodanikuaktiivsust ning seatakse eesmärgiks tagada, et kõikidel noortel on ühiskonnas osalemiseks vajalikud vahendid (EL Noortestrateegia, 2018).

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Eelseisvatel aastatel on strateegia eesmärk:
luua noortele võimalused ise oma elu kujundada, toetada nende isiklikku arengut ja kasvu iseseisvuse saavutamiseks, suurendada nende toimetulekuvõimet ning anda neile eluks vajalikud oskused, et tulla toime kiiresti muutuvas maailmas;
innustada noori ja anda neile vajalikud vahendid, et nad saaksid olla aktiivsed kodanikud ning solidaarsuse ja positiivsete muutuste kehastajad, tuginedes ELi väärtustele ja Euroopa identiteedile;
täiustada poliitilisi otsuseid seoses nende poolt noortele avaldatava mõjuga kõigis sektorites, eelkõige tööhõive, hariduse, tervise ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas; aidata kaotada noorte vaesus ja kõik diskrimineerimise vormid ning edendada noorte sotsiaalset kaasamist (EL Noortestrateegia, 2018).

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Euroopa noorte eesmärgid:
#3 KAASAV ÜHISKOND
Suurendada sotsiaalset sidusust, jõudes marginaliseeritud noorteni, suurendades teadlikkust nendele ligipääsetavatest kohtadest ja võimalustest ning tagades osaluse otsustusprotsessides (NAK eelnõu, 2020).

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Eesmärk: võimaldada ja tagada kõikide noorte kaasatus ühiskonda.
Sihid:
Tagada õiguslik kaitse ja jõustada rahvusvahelised õigusvahendid, et võidelda mis tahes laadi diskrimineerimise ja vihakõne vastu, pidades seejuures silmas, et noored kogevad eri vormides diskrimineerimist.
Suurendada teabe levimist marginaliseeritud noorteni, et tagada nende teadlikkus neile kättesaadavatest kohtadest, võimalustest ja kogemustest.
Tagada, et kõigil marginaliseeritud noortel oleks võrdne ligipääs formaalsetele ja mitteformaalsetele õpikeskkondadele, käsitledes kõiki kaasamisvorme (EL Noortestrateegia, 2018).

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Suurendada haridustöötajate võimekust töötada marginaliseeritud noortega.
Luua rohkem kohti, võimalusi, ressursse ja programme, et edendada dialoogi ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning võidelda diskrimineerimise ja segregatsiooniga.
Suurendada sotsiaalse toe pakkumist, kehtestades õiguse äraelamist võimaldavale töötasule, õiglased töötingimused ja üldkättesaadava kvaliteetse tervishoiu ning tagades erimeetmed marginaliseeritud noortele.
Tagada, et marginaliseeritud noored osaleksid kõikides otsustusprotsessides ning oleksid võtmetähtsusega osalejad, eriti nendes protsessides, mis seonduvad nende õiguste, heaolu ja huvidega. (EL Noortestrateegia, 2018).

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu (2020):
Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. (eelnõu seisuga 13.08.2020). Haridus- ja Teadusministeerium.

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. (eelnõu seisuga 13.08.2020). Haridus- ja Teadusministeerium.

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. (eelnõu seisuga 13.08.2020). Haridus- ja Teadusministeerium.

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
4.1. Tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused parandada oma elukvaliteeti ja saada selleks vajalikku tuge kõigis Eesti piirkondades:
tugevdades noorsootöö rolli noorte omavahelise märkamise ja hoolivuse arendamisel;
toetades noorte üleminekut tööellu ja arendades meetmeid tööturutõrjutuse vähendamiseks;
tõhustades noorte heaks töötava tervikliku tugi- ja turvavõrgustiku toimimist (sh sotsiaaltöö, noorsootöö, hariduse, siseturvalisuse ja korrakaitse valdkondade vahel);
pakkudes noortele tuge nende iseseisvumisel;
kasvatades noorte ohuteadlikkust ning vähendades riskikäitumist;
tõhustades noorte eemalejäämise märkamist formaalhariduses ja vajaduse korral sekkumist haridus-, sotsiaal- ja noorsootöötajate koostöös;
selgitades välja ja kõrvaldades noorte ees seisvad takistused (sh geograafilised, füüsilised, vaimsed, sotsiaalmajandusliku olukorra, tervise või vanusega seotud takistused).
Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. (eelnõu seisuga 13.08.2020). Haridus- ja Teadusministeerium.

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
4.2. Soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski:
tagades noortele vajaliku toe, teenuste (nt nõustamine, jätkutugi, heastamine) kättesaadavuse ja info toe võimaluste kohta, sh läbi olemasolevate tugivõrgustike (raamatukogud, sotsiaaltöö võrgustikud);
toetades noori, kes on erinevatel põhjustel jäänud õpingutest, tööturult ja/või täiendkoolitustest eemale;
pöörates meetmete arendamisel erilist tähelepanu tervisest tulenevate erivajaduste tõttu eemalejäämise riskis noortele;
suurendades haridussüsteemist välja langenud noorte võimalusi õpingute paindlike ja mitmekülgsete õpiteede kujundamiseks;
tõhustades mobiilset noorsootöö ja erinoorsootöö toimimist;
suurendades ühiskonna teadlikkust, mis vähendaks noorte (häbi)märgistamist või halvustamist.
Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. (eelnõu seisuga 13.08.2020). Haridus- ja Teadusministeerium.

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
4.3. Suurendatakse mõistmist noorte riskikäitumise ja tõrjutusriski põhjustest ning teenuste vastavust noorte vajadustele:
lähtudes noortele suunatud sekkumiste arendamisel, nende mõju ja kulutõhususe hindamisel teadustulemustest ja praktilistel kogemustel põhinevast parimast teadmusest;
kaardistades noorte vaimse tervise probleemide algpõhjuseid ja toetades terviklahenduste arendamist;
kasvatades teenuste mõju ja kulutõhususe hindamise kvaliteeti, lähtudes mitmekülgsetest teadmistest, praktikast (sh sidusvaldkondade partnerite kogemustest) ja noorte vajadustest ning teadustulemustest;
luues ja katsetades eri asutuste koostöös tõrjutusriskis noorte toetamisele suunatud uusi meetodeid ja lahendusi, lähtudes Eesti vajadustest.
Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. (eelnõu seisuga 13.08.2020). Haridus- ja Teadusministeerium.

Noortepoliitika tõrjutuse ennetamiseks
Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 (2020) defineerib uuesti erinoorsootöö:
Erinoorsootöö on sihitatud noorsootöö, millega luuakse arengueeldusi riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele nende võimete ja oskuste aktiveerimise ja motivatsiooni suurendamise kaudu. Erinoorsootöö teenuseid osutatakse tihedas koostöös õigusvaldkonna, siseturvalisuse ja tööturu osapooltega. Tõrjutusriski ennetamiseks ja vähendamiseks pakutakse noorsootöö kaudu noortele mitmekülgset lisatuge, sh tõrjutusriskis noortega kontakti loomine, nende kaasamine noorsootöö tegevustesse, nõustamine, individuaalsete lahenduste väljatöötamine (näiteks tugimeetmed haridusest ja tööturult eemale jäänud mitteõppivatele ja mittetöötavatele noortele). Rakendatakse alaealistele õiguserikkujatele suunatud korduvrikkumisi ennetavaid tegevusi jpm. Omavalitsused tegelevad ennetustööga korrakaitse-, sotsiaal-, lastekaitse- ja hoolekande-, haridus-, kultuuri-, spordi- jt komisjonide kaudu.
Lisa 1. Noortevaldkonna praegune olukord. Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. (eelnõu seisuga 13.08.2020). Haridus- ja Teadusministeerium.

https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2014/04/hey-parents-leave-those-kids-alone/358631/

Lühikirjeldusi intervjueeritud noorte lugudest
Reiska, E. (2018). Noorte sotsiaalne tõrjutus. RASI toimetised, 3. Tallinna Ülikool.

Lühikirjeldusi intervjueeritud noorte lugudest
Reiska, E. (2018). Noorte sotsiaalne tõrjutus. RASI toimetised, 3. Tallinna Ülikool.

Lühikirjeldusi intervjueeritud noorte lugudest
Reiska, E. (2018). Noorte sotsiaalne tõrjutus. RASI toimetised, 3. Tallinna Ülikool.

Lühikirjeldusi intervjueeritud noorte lugudest
Reiska, E. (2018). Noorte sotsiaalne tõrjutus. RASI toimetised, 3. Tallinna Ülikool.

Lühikirjeldusi intervjueeritud noorte lugudest
Reiska, E. (2018). Noorte sotsiaalne tõrjutus. RASI toimetised, 3. Tallinna Ülikool.

Lühikirjeldusi intervjueeritud noorte lugudest
Reiska, E. (2018). Noorte sotsiaalne tõrjutus. RASI toimetised, 3. Tallinna Ülikool.

Eesti noorte subjektiivne heaolu ja toimevõimekus
Noorte vaimne tervis
Eesti noorte keskkonnateadlikkus antropotseeni ajastul: head teadmised, kuid väike mure?
Eesti noorte veebiriskid ja nendega toimetulek
Noorte liikuvuspraktikad ja neid mõjutavad tegurid maapiirkonnas
Ebakindla tööturuseisundi sotsiaalmajanduslikud mõjud ja strateegiad raskustega toimetulekuks
Seadusega pahuksis noorte kaasamine ja taasühiskonnastamine
Teismeliste radikaalide mäss või maailmaparandajate algatatud uus elustiil?
https://www.noorteseire.ee/et