LAEVA ABIMEH. PUMBAD

Hüdrauliste mehhanismide mõiste
Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega
Esimesed andmed teaduslikust lähenemisest hüdraulikale pärinevad aastast 250 e.m.a. , mil Arhimedes avastas vedelikku asetatud keha tasakaalu seaduse.
15. sajandist on säilinud itaallase Leonardoda Vinci tööd, mis käsitlevad vee liikumist jõgedes ja kanalites
Tuntumatest teadlastest selles valdkonnas võib nimetada itaallast Galilei (17.sajand), kes uuris kehade ujumist ning tema õpilast Torricellit ,kes määras seaduse vedeliku voolamise kohta avast. Prantslane Pascal avaldas seaduse rõhu edasiandmise kohta vedelikus ning sajandi lõpul avaldas inglane Newton uurimuse vedelike sisehõõrde kohta .
Esimese teadaoleva kolbpumba ehitas roomas juba 190 aastat e. Kr. Ktesibios. Esimene kõverate puitlabadega aksiaalpump arvatakse pärinevat 5.sajandist . Sveitslane Leonhard Euler ( 1707 - 1783) pani aluse labapumpade teooriale ja viitas esimesena kavitatsiooni võimalikkusele . Injektori võttis kasutusele (vee pumpamiseks aurukatlasse ) 1858 aastal prantslane Giffard

Laeva süsteemid kujutavad endast hulk torustikke spetsiaalsete mehhanismide , aparaatide , mahutite , armatuuri ja näidikutega. Laeva üldsüsteemid peavad tagama laeva ohutu meresõidu , laadimis-lossimis ja päästeoperatsioonid.
Energeetiliste seadmete süsteemid tagavad energeetikaseadmete ekspluateerimise erinevates mersõidu tingimustes.
Kui arvestada ,et tänapäeva laevas kogu energia varustatusest 35-40 % kulub abiseadmete ja süsteemide tööle , peab nende valikul ja ekspluateerimisel väga suurt tähelepanu pöörama nende majandus -õkonoomilistele näitajatele ,
Tehniline progress laevaehituses ja abiseadmete kasutamises on teinud suuri edusamme abimehhanismide üldise kasuteguri parandamisel . Kasutusele on võetud tänapäeva tasemel uusi materjale, parandatud abiseadmete konstruktsiooni . Kasutusele on võetud abiseadmete automaatjuhtimissüsteemid. Praktiliselt on kadunud aurujõul töötavad ajamid. Põhiliselt kasutatakse hüdraulilist ja elektriajamit.

Laeva abimehhanismidele esitatakse järgmised nõuded:
Suurt töökindlus erinevates meres õidu -tingimustes (kreen, different, suur lainetus, madal ja kõrge välistemperatuur ), õkonoomsus , väike mass ja gabariidid, vibratsioonikindlus , elementide ja detailide unifitseeritus, teenindamise ja remondi lihtsus , distanstsioonjuhtimise ja auto -matiseerimise võimalus.

Vedelike peamised füüsikalised omadused:
Tihedus ( kg/ m3 ) on vedeliku massi[m] ja mahu[w] suhe : ρ = m/w.
Erikaal ( N/ m ) on vedeliku ruumalaühiku kaal : = F / V
( raskuskaal F = m g , kus m on mass ja g on raskuskiirendus ,siis
tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ja vedelikule mõjuvast rõhust.)
· Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes . Viskoossus oleneb vedeliku liigist ,temperatuurist ja rõhust . Vedeliku soojenemisel viskoossus väheneb, rõhu tõustes suureneb.
· Archimedese seadus : igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud , mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga .

Laeva hüdraulised masinad . Pumbad.
Tööpõhimõtte järgi liigitakse:
Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi)
Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad)
Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas)
Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve)
Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik).
Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline)
Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga).

Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki :
Dünaamilise rõhu pumbad :
Pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- propellerpumbad .
Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad:
Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku
Mahtpumpade rühma kuuluvad :
edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad, pöörleva tööorganiga rootorpumbad hammasratas-, kruvi-, siiber- jt. pumbad .

Pumpade tööparameetrid.
1. Tootlikkus ( jõudlus ,vooluhulk )
2. Imemiskõrgus (m),
3. Tõstekõrgus ( surve ) H (m veesammast ),
4. Tarbitav võimsus P (kW),
5. Kasutegur ŋ ( absoluutarv või % ),
6. Kavitatsioonivaru ∆ h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head või maksimaalne lubatav vaakum H lub/vac(m),
7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis - või käigusagedus p / min

Üksiktoime- e. lihttoimega kolbpumbad.
Kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste
ühekordse tegevusega pump
n - väntvõlli pöörete arv minutis
D - silindri sisemine diameeter
S - kolvi käik
- pumba mahukasutegur.

KOLBPUMPADE KLASSIFIKATSIOON
1 Kortsuse järgi 2. Käivitus viisi järgi
1.1 ühekortsetegevusega kolbpump 2.1 käispumba
1.2 kahekortsetegevusega kolbpump 2.2 elektripumbad
1.3 mitmekortsetegevusega kolbpump 2.3 aurupumbad
1.4 diferentsiaalkolbpump 2.4 mootorpumbad
2.5 hüdropumbad
3. Arendatava rõhu P järgi 4. Tootlikuse Q järgi
3.1 madalsurve kolbpumbad P= < 5Pa 4.1 väihetootlik pumpQ= < 20m³/l
3.2 kesksurve kolbpumbad P= 5 – 50 Pa 4.2 kesktootlik pumpQ=20-60m³/l
3.3 kõrgsurve kolbpumbad P= 50 < Pa 4.3 suurtootlik pump Q=60< m³/l
5. Käigu kiiruse järgi 6 Pumbatav keskond
5.1 aeglase käigulised h= 80p/min 6.1 veepumbad
5.2 norm. käigulised h= 80- 150p/min 6.2 kütusepumbad
5.3 kiire käigulised h=150-750p/min 6.3 õlipumbad
5.4 ülikiire käigulised h=750< p/min 6.4 õhupumbad

KOLBPUMBA EHITUS
1.Pumba silindrid valatakse peamiselt malmist või terasest ( kõrgserve pumpade silindrid valmistatakse sepitsetud terasest). Tavaliselt vala –
takse pumbasilinder koos korpuse ja alusega ühestükis. Kuid ka pum –
pasid milledel hülsid valmistatakse pumbakerest eraldi.Mereveepumba
pumba hülsid valmistatakse pronksist.
2. Klapikarbid valmistatakse kas eraldi ja kinnitatakse korpusse poltidega,
või valmistatakse koos pumbasilindritega ja suletakse pealt kaanega, mis
tihendatakse kummi - või paroniittihendiga.
3.Klapid valmistatakse kas terasest, malmist või pronksist.
4 Kolbe on kahtetüüpi:
4.1 Ketaskolvid (koostatakse erinnevatest ketastest, millede vahel on tihend
tavaliselt mansettide või tihendusrõngaste abil.Sellised pumbad arendavad
survet kuni 20 atm.
4.2 Plunzerkolb mõõtmetelt väiksem ja valmitatakse terasest, malmist, pronksist
On kahte tüüpi pluzereid
4.2.1 Lõtkuga plunzerkolbpump. Neid on kerge valmistada ja nad on odavad,
plunzerid tihendatakse tavaliselt rasvanööriga
4.2.2 Lõtkuta plunzerpumbad siin on plunzer ja hüls omavahel väga täpselt
töödeldud pilu nende vael on 0,002 – 0,003 Mm .Sellised pumbad annavad väga
suurt survet ja neid kasutatakse SPM – rites KKP naja mis on omavahel
ühendatud kolvisääre mutri abil[ väga tihe konstruktsioon])

PUMPADE ÜLDISELOOMUSTUS
1. Tootlikus Q – jõudlus, aja ühikus pumbatv
vehelikus
2 .Imemiskõrgus hi (m)
3 .Tõstekõrgus H (m veesammast) H=Hst +hi
4 .Tarbitav võimsus P - (KW)
5 .Kasutegur η (apsoluutarv või %) η=PK/P
6. Kavitatsioonivaru Δh (m) – tööpiirkonnas
lubatav vaakum
7.Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis
või käigusagedus p / min või käiku / min )
8. M – manomeeter ( näitab rõhku kohas
kus ta ise on st manomeetri toru on veega
täidetud
9. Rõhk pumba survetorus p= M+zm
z m on kõrguste vahest põjustatud rõhk
10 Vaakum e. alarõhk (kohas kuhu on ühendatud vaakummeeter)

Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade tootlikkus suurem ja vooluhulk ühtlasem . Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks.Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku. Silindrite töömahud :
Vvas= (πD²/4) S , Vpar= π/4( D² – d²) S , kus d on kolvivarre läbimõõt.
Kaksiktoimepumba jõudlus :
Q = (2 πD²/4 - πd²/4) 60 S n ηv [m³/h ]
Kuna kaksiktoimepumpadel toimub mõlema käigu ajal imemine ja surumine on pumba tootllikkus ühtlasem , kuid kolvi surnud seisudes on tootlikkus null. Tootlikkus on kõige suurem kolvi käigu keskosas ,sest kolvi liikumise kiirus on seal kõige suurem.Kaksiktoimepumpasid kasutatakse laevadel kuivendus käsipumpadena.
Kahesilindriline pump.
Kahesilindrilises pumbas kumbki silinder töötab nagu ühesilindrilisel lihtpumbal st. töötavad ainult ühed kolvipooled. Pumba klapid on koondatud ühisesse klapikarpi. Kahesilindrilise kolbpumba tootlikkus võrdub kahekordse lihttoimega kolbpumba tootlikkusega:
Q = 2 πD²/4 S 60 n ηv [m³/h ]
Mitrmekordse tegevusega (mitmesilindrilised kolbpumbad).
Pumba jõudlust saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat
üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad.

KOLBPUMBAD

KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP
1.Pöörlev rootor, 5. Vedav võll,
2.Kaldseib (äärik), 6. Kardaanvõll,
3.Plunzerid (kolvid), 7.Tugijaotusketas,
4.Kepsud ( sfääriliste otstega ), 8. Ühenduskanalid,
9- 10. Sirbikujulised
aknad.

KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP
Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad :
Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine toimub nurga all. Tööpõhimõte:
Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad kolvid vastu paigalseisvat kaldketast. Mööda ketast libisevad kolvid käivad silindrites edasi -tagasi , imedes ja surudes pumbatavat õli.
Pumba jõudluse saab arvutada valemiga
d- kolvi läbimõõt,
z- kolbide arv,
n - pöörlemissagedus ,
D- kolbide telgede vahelise ringjoone diameeter, α -kaldketta nurk.(α = 30°)
Kaldketta nurka võidakse käigu pealt muuta . Kui α = 0 , siis pump ei toimi
Aksiaalkolbpumbad annavad rõhku kuni 40 Mpa ja kasutegur on kuni 0,97.
Aksiaalkolbpumbad nagu radiaalkolbpumbadki võivad olla vahelduva toimega . Kui kolbmehhanismile juhtida suure surve all õli arendavad nad suurt jõumomenti ja võivad töötada hüõdromootorina Jõumomendi suurendamiseks kasutatakse mitmekordse tegevusega ja mitmerealisi rootoreid

KOLB ROTATSIOON RADIAALPUMP
Pumba osad :
1.pumba kere ,
2.juhtvõru (rootor ),
3.juhtvardad,
4.silindrid rootori sees,
5.pöörlev rootor,
6.plunzerid koos liuguritega,
7.jaotusvõll
8.imikanal (surve )
9.survekanal (imi ),
10.vahesein.
( m³/ min)
D- rootori diameeter
e- pumba eksentrilisus ,
n -pumba pöörete arv, p/min
z - silindrite arv,
ηv - mahuline kasutegur
Radiaalkolbpumba tootlikkus

Radiaalpumba ümmarguses keres pöörleb rootor koos selle sees radiaalselt paiknevate edasi tagasi liikuvate kolbidega. Rootor paikneb keres eksentriliselt ja kolvikäik on eksentrilisusest " e" kaks korda suurem. Rootor pöörleb liikumatul jaotusvõllil ,millesse on puuritud imikanal ja survekanal. Kui kolb eemaldub võllist ,siis imetakse selle kolvi silindrisse vedelikku sisse ning vastupidi. Ühel pumbal võib olla mitu rootorit. Radiaalkolbpump on reguleeritava tootlikkusega pump: Mida suurem on eksentrilisus seda suurem on kolvikäik ja seda suurem pumba tootlikkus
Liigutades juhtrõngast paremale ,horisontaaaljoonest allpool olevad kolvid liiguvad sissepoole ja suruvad vedeliku survetorusse, horisontaaljoonest ülevalpool olevad kolvid liiguvad väljapoole ja imevad vedelikku imitorust silindrisse. Kui juhtkang on keskasendis puudub kolvi käik ja pumba tootlikkus on 0.
Pumba mahuline kasutegur on vahemikus 0,5 - 0,98 Mahulist kasutegurit võivad mõjutada kulumisel tekkivad lekked ja pumba mittetäitumine, sest pumbad on kiirekäigulised ja pumbatavad vedelikud võivad olla viskoossed õlid .
Hüdrauliline kasutegur ligilähedane ühele,
Mehaaniline kasutegur vahemikus 0,4 - 0,85 arvestab hõõrdumisi plunzeri ja rootori vahel ja liuguri ning juhtvõru vahel
Üldine kasutegur η = 0,4 - 0,85
Kasutavatel pumpadel silindrite arv i = 7 -9-
Rõhk p= 12 -30 Mpa
Pöörete arv n= 550 - 1200 p/ min .
Toodetakse nii muutuva tootlikkusega kui ka statsionaarse tootlikkusega radiaalkolbpumpi.
Kasutusalad laevadel .
Hüdraulilistes rooliseadmetes hüdraulilise roolimasinana .
Hüdroseadmetes õlipumpadena.
Laevapardaseadmete hüdromootoritena.

TSENTRIFUGAAL PUMBAD
Tööratta materjal.
Malm.
Roostevabateras.
Pronks.
Alumiiniumi sulam.
Plastik.
Tööratta materjal valitakse vastavalt pumba parameetritele:
Malmtöörattaga pumbad survega kuni 0,5 Mpa ( u < 40m/s )
Pronkstöörattaga kuni 1 Mpa ( u < 80 m/s)
Terastöörattaga H> 1Mpa (u< 300-500 m/s).

TSENTRIFUGAALPUMP
:
1.Tootlikkuse järgi 2. Surve järgi
väikese tootlikkusega kuni 20 m³/h, madalsurve pumbad kuni 3 bar
keskmise tootlikkusega kuni 60 m³/h , kesksurve pumbad 5.... 50 bar
suure tootlikkusega üle 60 m³ /h. Kõrgsurve pumbad üle 50 bar.
3.Vedeliku imemise järgi 3. võlli asetuse järgi
ühepoolse imemisega , horisontaalne võll
kahepoolse imemisega. Vertikaalne võll
5.Konstruktsiooni järgi
konsoolpumbad (kuullaagrid on ühel pooltööratast),
kahepoolse toetuspinnaga pumbad ( kuullaagrid on mõlemil pool tööratast )
järjestikuseühendusega sektsioonpumbad (valmistatud eraldi sektsioonidest ja poltidega ühendatud),
vertikaalse või horisontaalse lahtimonteerimisega pumbad,
sukelpumbad
6.Astmete ehk tööratta arvu järgi
ühe töörattaga, ( rõhk 5 kuni 10 bar )
mitme töörattaga. ( võib võib anda rõhku kuni 250 bar )
7.Kiiruskoefitsendi ehk eripöörlemissageduse ns järgi ,
aeglasekäigulised ns = 40…80
normaalkäigulise ns = 80…150
kiirekäigulised ns = 150…300.

TSENTRIFUGAALPUMP
Kere ont valmistatud: malmist, pronksist või roostevabaterasest.Kere kaaned koos imi- ja surveääriku, laagri- ja tihendipuksidega valatakse samast materjalist ja kinnitakse poltidega kere külge.
Tööratta materjal. Malm, roostevabateras, pronks, alumiiniumi sulam,plastik.
Tsentrifugaalpumba võllid .Tavaliselt valmistatakse võllid kvaliteet süsinikterasest Mõnikord pannakse korrosiooni vähendamiseks võllile tihendite kohale pronkshülss. Agressiivsete keskondade korral kasutatakse võllide valmistamisel roostevaba terast
Pumba laagrid: 1.Veerelaagrid (kuullaagrid pannakse väiksema tootlikkusega pumpadele , kus aksiaal ja radiaaljõud on taskaalustud või ei ole suured . Veerelaagrite õlitamiseks kasutatakse õlitoose.
2. Liuglaagrid , suurematel pumpadel . Liuglaagrid on paksuseinalised ja liud on valatud B 83 . Liugrlaagrite õlitamisks kasutatakse tavaliselt surveõlitust .
3. Mõnikord pronkspukse.
Pumba tihendid . Väiksematel pumpadel on tavaliselt rasvnöör topendtihend. Sellise tihendi eelised on odavus ja reguleerimise lihtsus .
Uuematel pumpadel kasutatakse . lauptihendeid. Lauptihendi põhimõte on, et tihendus saavutatakse kahe pöörleva ketta vahel, mis omavahel libisevad.
Difuusor: Difuusori ülesanne on muundada vedeliku kiiruse energia rõhu energiaks. Difuusoreid võib olla 3 tüüpi .
1. Spiraalselt laienev kanal - kanal valatakse pumba kere sisse.
2 .Labadega difuusor- tööratta taha paigutatakse labadega aparaat ,kus labade vahe suureneb
3 .Kombineeritud difuusssor.

PROFIILSETE ROOTORITEGA ROOTORPUMP.

PROFIILSETE ROOTORITEGA ROOTORPUMP.
Tööpõhimõte: Üks rootoritest on vedav rootor ,teine veetav. Rootorite pöörlemisel ,seal kus rootorid lähevad hambumisest lahku ,tekib hõrendus .Vedelik täidab rootorite ja korpuse vahelised tühimikud , liigub koos pöörlevate rootoritega rootori pöörlemise suunas ja surutakse rootori teise poole pöörde ajal survetorusse.
Kere,
Vedavrootor,
Veetavrootor,
Imitoru
Survetoru.
Rootorid on tavalisel 2 kuni 3 labaga ja nad liiguvad üksteise suhtes sünkroonselt. Kui rootorid on tehtud kruvikujuliselt ,siis on tegemist kruvipumbaga .Rootorite pinnad peavad olema väga hästi omavahel töödeldud . Mõnikord kaetakse
kere sisepind plastmasskihiga, et vähendada hüdraulilisi lööke

HAMMASRATAS PUMP

HAMMASRATAS PUMP
Pumba kere valatakse malmist või alumiiniumsulamist. Otsakaane sees on laagrid ja tihendid..
Hammasrattad valatakse malmist või freesitakse terasest. Väiksema pumba hammasrattad võivad olla valmistatud ka ühes tükis võlliga. Eraldi valmistutud hammasrattad kinnitatakse võlli peale liistu abil.
Hammasrataspumba tootlikkus ja surve.
Jõudluse ja surve järgi liigitatakse pumbad :
väikese jõudlusega kuni 10 m³/h pumbad võivad olla väikese , keskmise ja suure survega kuni 40 Mpa
keskmise jõudlusega kuni 50 m³/h võivad olla väikese rõhuga kuni 1Mpa.
eriti suure jõudlusega ( harva esinevad ) kuni 200 m³ /h ja rõhuga kuni 1 Mpa.
Tavaline hammasrataspump annab survet 20- 40 bar-i. Spetsiaalsed mitmeastmelised hammasrataspumbad võivad anda rõhku kuni 100 bar-i. Rõhu suurendamiseks ühendatakse järjestikku mitu hammasrataspumpa ja nad varustatakse ülelaskeklappidega üleliigse surve vältimiseks.
Hammasrataspumba kasutusalad laevas :
Kasutusalad tulenevad tema eelistest võrreldes teiste pumpadega .
õlipumbad (enamus),
kütuse etteandepumbad ja transportpumbad kütusesüsteemidel,
hüdrosüsteemide õlipumbad.

Hammasrataspumba kasutegur.
1.Mahuline kasutegur ŋo = 0,58 - 0,96 Mahulist kasutegurit mõjutavad hammasrataste ja pumba korpuse vahelised lõtkud , pumba surve ja vedeliku viskoossus.
Normaalsed lõtkud pumbas on δtelje = 0,025 - 0,30 s.o . kaane ja hammasratta vaheline lõtk ja radiaalsuunaline lõtk δra d = 0,025 -0,30
Lõtkude suurenemisel mahuline kasutegur väheneb minimaalväärtusteni. 2.Mehaaniline kasutegur.
Mehaaniline kasutegur arvestab hõõrdumisi laagrites, otspindades ja hammasrataste hambumisel. η meh.= 0,85 - 0,95.
3.Üldkasutegur.
η = ηm η0 = 0,85 …0,95
Kulumata hammasrataspumba üldkasutegur on väga lähedane 100%-le
Hammasrataspumba eelised:
väga töökindel ,
lihtne ehitus,
väike kaal ja gabariit ,
suur kasutegur,
kuiva ülesimemise võime ,
ühtlane tootlikkus,
saab ühendada otseselt kiirekäiguliste mootoritega
tootlikkus ja surve ei ole seotud .
Hammasrataspumba puudused .
lõtkude suurenemisel kaob kuiva ülesimemise võime

LABA EHK SIIBERPUMBAD

LABA EHK SIIBERPUMBAD
Pumba rootor paikneb ümmarguses keres eksentriliselt. Rootorisse on lõigatud pilud , milledesse mahuvad liikuvad plaadid (siibrid). Siibreid on 2 -12 . Siibrid saavad om piludes vabalt edasi-tagasi liikuda
Kahelabalistel pumpadel vedeliku pumpamise ebaühtlus on väga suur. Mitmelabaline pump annab rahuldava pumpamise ebaühtluse.
Labapumba tootlikkus :
Pumba kere ja rootori vahelisse ruumi mahtuv vee hulk on teoreetiliselt ühe rootori pöördega pumbatud vedeliku hulk : Labad võtavad osa ruumalast enda alla ja see tuleb tootlikkuse arvestamisel arvesse võtta.
( m³ /h)
D- kere diameeter (m)
d - rootori diameeter (m)
b -rootori laius
z- labade arv
s- laba paksus.

LABA EHK SIIBERPUMBAD
Siiberpumba eelised .
lihtne ehitus ,
väike kaal ja gabariit,
odav hind,
suur töökindlus ,
surve ja tootlikkus ei ole seotud,
hea imikõrgus ja kuivülesimemise omadus,
võib töötada hüdromootorina ( selleks tuleb õli surve all juhtida siibrite taha tekitades sellega pöördemomendi ).
Puudused.
siibrite radiaalhõõrde tõttu väike mehaaniline kasutegur 0,4 - 0,8 (hõõrde vähendamiseks kasutatakse mõnikord rulle ),
siibrite ja rootori külgpinna kulumine vähendab pumba tootlikkust ja kuiva ülesimemise omadust.
Laevadel kasutatakse siiberpumpasid õlide ja kütuste pumpamiseks ja hüdromootoritena .

KRUVIPUMBAD

KRUVIPUMBAD
Kruvid on valmistatud terasest.Kered valmistatakse tavaliselt malmist. Sisehülsid ehk staatorhülsid võidakse valmistada pronksist, malmist või terasest.Mittereverseeritavad pumbad on varustatud ülelaskeklappidega . Laagritena kasutatakse tavaliselt liuglaagreid. Teljesuunaliste jõudude vastuvõtmiseks on mõnikord kasutatud ka tugilaagrit.
Rootoreid ehk kruve võib olla 1....5.
Kruvipumpade kasutusalad :
Kruvipumpasid valmistatakse väga erineva tootlikkusega vahemikus 0,5 - 1200 m³/h., rõhuga 3,0 - 250 bar. Pöörete arvuga 480 - 1300 p/ min. Kruvipumpade imemisrõhk on vahemikus 0,05 - 0,065 Mpa.
Laevadel kasutatakse põhiliselt kütuse ümberpumpamiseks , sisepõlemismootorite juures õlipumpadena ja ballastpumpadena.
Kruvipumba tootlikkus:
,kus
k- veetavate kruvide arv,
n - pöörete arv,
D -kruvi välisläbimõõt,
d-kruvi siseläbimõõt,
h- kruvisamm-
I kruvi käikude arv.

Tööpõhimõte: Kaks kruvi on omavahel hambumises ja hambumise kohtades moodustuvad vaheseinad. Kui kruvid pannakse pöörlema , siis vaheseinad hambumise kohal hakkavad liikuma üles või alla sõltuvalt pöörlemise suunast. Hambumise vahekohta moodustuvad kambrid ,mis samuti hakkavad nihkuma kas üles või alla . Need liikuvad kambrid transpordivadki keskkonda. Imipool tekib seal ,kus hambumise koht nihkub eemale , vastaspoolel tekib survepool. klassifikatsioon
Kruvi keerme profiili järgi:
-globoid profiil,
-evolvent profiil ,
tsükloid profiil ( annab hermeetilise pumba ).
Imemise suuna järgi.
ühepoolse imemisega ,
kahepoolse imemisega.
Pöörlemise suuna järgi :
Reverseritavad,
Mittereverseeritavad.
Tiheduse järgi .
hermeetilise profiiliga hambumine ( tsükloidtigu ).
Mittehermeetilise hambumisega ( trapetskruvi ).
Konstruktsioon :
Mittereverseeritavad pumbad on varustatud ülelaskeklappidega . Laagritena kasutatakse tavaliselt liuglaagreid. Teljesuunaliste jõudude vastuvõtmiseks on mõnikord kasutatud ka tugilaagrit.
Kruvipumba töötamisel tekkiv teljeline jõud on küllalt suur ,siis selle tasakaalustamiseks kasutatakse ka pumbatava keskonna juhtimist survepoolelt tugilaagripoolele ,millega püütakse tekkivat survet tasakaalustada.

VESIRÕNGASPUMP

VESIRÕNGASPUMP
Vesirõngaspump on laialdaselt kasutatav vaakumpump.
Pumba ümmarguses keres pöörleb eksentriliselt paiknev tiivik, enne käivitamist pumpa valatud vesi paiskub tsentrifugaaljõu mõjul ühtlase kihina vastu keret. Moodustub sellise paksusega veerõngas (siit ka pumba nimi ), mis puudutab tiiviku võlli (ülearune vesi surutakse välja ). Kõik tiiviku labad ulatuvad otsapidi vette , mistõttu labadevahelised ruumid on üksteisest eraldatud.
Tiiviku pöörlemise suunas labadevaheline ruum algul suureneb ja tekib hõrendus , mil toimel imiavast tungib sisse pumbatav vedelik ( või õhk kui pumpa kasutatakse vaakumpumbana . Labadevaheline ruum kasvab maksimumini ja hakkab siis vähenema , rõhk suureneb ja pumbatav keskkond surutakse surveava kaudu pumbast välja .
Vaakumpumbana kasutamisel on vesirõngaspumba mahukasutegur 0,7 täiskasutegur vaid 0,2 --0,3. Väike kasutegur ei ole oluline , sest vaakumpumpa kasutatakse perioodiliselt ja lühikest aega . Saavutatav vaakum võib küündida 9…. 9,6 veesambameetrini.
Et pumba temperatuur ei ületaks 40 -50 kraadi ja selleks ,et kompenseerida paratamatut veekadu , juhitakse pumpa pidevalt vett.
Laevades kasutatakse vesirõngaspumpa tsentrifugaalpumpade käivituseelseks täitmiseks , vaakumpumpadena vee magestusseadmetes, kondensaatorite vaakumpumpadena , Vesirõngaspumpa võib kasutada ka kompressorina , rõhk ulatub kuni 0,3 Mpa ning tootlikkus 3000 m/h.

KEERISPUMBAD

KEERISPUMBAD
Keerispumbad on labapumpade eriliik.
Kineetiline energia antakse veeosakestele nende keeriselise liikumapanekuga tööratast ümbritsevas kanalis . Tööprintsiip erineb tunduvalt tsentrifugaalpumba omast. Tööratta välisserva ümbritseb ühtlase ristlõikega kanal. Selle kanali üks ots on ühendatud imi- , teine survetoruga. Tööratta välisserva moodustab hulk väikesi labasid. Kanalisse jõudnud vedelikuosake satub kiiresti pöörleva tööratta labade vahele , paisatakse tsentrifugaaljõu mõjul sealt välja ja vedelik saab juurde energiat. Edasiliikumisel satub osake uuesti labade vahele , paisatakse uuesti välja jne. See protsess jätkub kogu tööratta perimeetril, vedelikule antakse pidevalt energiat juurde , rõhk tõuseb.Tänu sellele ,et vedelikuosake satub mitu korda tööratta labade vahele ja saab niiviisi töörattalt korduvalt energiat , on keerispumba surve sama tööratta mõõdu ja pöörlemissagedusega tsentrifugaalpumba omast mitu korda suurem. Keerispumbad on sama võimsusega tsentrifugaalpumpadest tunduvalt väiksemad .Nende puudus on väike kasutegur ( 0,25…0,3 ).
Keerispumba üks iseärasusi on pumba iseimemisvõime . Imi ja surveava on pumbakere peal . Surveavale kinnitatakse õhueraldusanum . Pumba kere peab enne käivitamist olema vett täis . Töö algul liigub pumbas vee ja imitorust tulnud õhu segu . See jõuab õhutorru , millest õhk liigub edasi survetorru, vesi tagasi pumpa . Pump hakkab normaalselt tööle , kui kogu õhk on imitorust eemaldatud .
Kavitatsioonikindluse ja kasuteguri suurendamiseks ühitatakse keerispump vahel tsentrifugaalpumbaga . Pumba esimeses astmes on tsentrifugaaltööratas , keeristööratas tõstab survet

KEERISPUMBAD
kasutusalad:
Abikatelde toitepumbad.
Vee magestites vaakumpumbad.
Magevee jahutuspumbad.
Kombineeritud tsentrifugaalpumbaga vaakumpumbaks.
Pumba põhiparameetrid . Q = 0,15 - 100 m/ h , p = 5,5 Mpa. ( minimaalne 2 Mpa )
N= 1440 - 2800 p /min.
Pumba eelised :
-lihtne konstruktsioon
-väike kaal ja gabariidid
-võivad pumbata keskonda igas olekus
kuiva imememise omadus
arendatav surve on 3-5 korda suurem kui sama diameetriga tsentrifugaalpumbal.
Pika tööeaga ,ega vaja erilist järelvalvet.
Puudused .
-madal kasutegur ,mis on tingitud pööristest ringkanalites ja vedeliku hõõrdumisest vastu keret.
Pöörispump tuleb enne käivitamist täita veega. Kuivalt ei tohi pöörispumpa käivitada isegi lühiajaliselt, kuna tihend vajab määrimist. Enne käivitamist tuleb avada imi ja surveventiil. Peab meeles pidama ,et pumba tootlikkuse vähenemise kasvab pumba surve ja tarbitatav võimsus järsult. Seepärast ei tohi töö ajal sulgeda pöörispumba survepoole ventiile. See võib viia mootori ülekoormusele ja torustiku purunemisele.

PROPELLERPUMBAD
Propellerid valmistatakse pronksist või roostevabaterasest.
Pumba kasutegur on 75-80 % Üldjuhul arendavad nad väga suurt jõudlust ja väikest rõhku. Q= 0,1- 30 m/ s ja p= 8- 12 m.vee sammast.
Laeva sõukruvi on ka propellerpump. Propellerpumpa võib vaadelda kui torusse asetatud laeva sõukruvi.
Propellerpumbad on eriti suure eripöörlemissagedusega labapumbad. Tööratas on kolme kuni kuue labaga propeller Suure läbimõõduga rummu külge on kinnitatud labad. Tööratta taga asub labadega juhtaparaat,mille ülesandeks on vältida pumba telje suunas liikuva vee kruvijoonelist liikumist.Pumba töötamisel tekib suur teljesuunaline
jõud,mille vatuvõtmiseks tuleb kasutada tugilaagri

PROPELLERPUMBAD
Propellerpumbal puudub kuiva ülesimemise omadus.
Propellerpumbad on ette nähtud tehniliselt puhta vee pumpamiseks temperatuuril kuni 60° C . Laevades kasutatakse propellerpumpasid avariikuivenduspumpadena ja suurevõimsusega auruturbiinseadmete kondensaatorite jahutusringluspumpadena, kus mitte eriti suure surve juures on vaja suurt pumba jõudlust.Labad on propellerpumba püstvõllile kinnitatud kas jäigalt või pööratavatena.Jäiga kinnitusega labade võimalikud kaldenurgad ( mõõdetakse tööratta välisserval ) on antud
pumpade karakteristikus. Labade kaldenurga muutmisega kaasneb töökõverate nihkumine rõhtsuunas .
Propellerpumpa käitab elektrimootor, mille võll ühendatakse pumba võlliga kas otse või sobiv pikkusega vahevõlli kaudu. Pöörlevate osade raskuse ja töörattale mõjuva telgjõu võtab vastu elektrimootori tugilaager.

JUGAPUMBAD