2.rakk

09/18/13
Rakk (cellula, cytus)
On organismi põhiline struktuurne ja funktsionaalne ühik, millel on olemas kõik elu iseloomustavad tunnused: ainevahetus, liikuvus, erutuvus ja paljunemine.
Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos nende poolt produtseeritud rakuvaheainega moodustavad kudesid
Koed moodustavad elundeid
Elund on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus ja asetus ja ta täidab temale omast funktsiooni
Elundsüsteem koosneb ehituse, talitluse ja arenemise poolest sarnastest elunditest

09/18/13
Rakk
Kujult võivad rakud olla lamedad, kuubikujulised, käävjad, jätketega varustatud
Vaatamata rakkude suurele erinevusele kuju ja suurusele poolest on raku ehituse põhistruktuur ühesugune: põhilisteks osadeks on tuum ja tsütoplaasma koos organellidega, mis on ümbritsetud plasmamembraani poolt.

Raku suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning raku elu- ja töötsüklist
.
125-150μm (10mm); 60μm; 10-15cm; 50μm;
7,5 μm
120 μm
A typical fat cell is
0.1mm in diameter

09/18/13
Raku ehitus
1. Plasmamembraan,
mis ümbritseb väljastpoolt rakku
2. Tsütoplasma,
mis koosneb läbipaistvast põhitsütoplasmast (vesilahus, mis sisaldab vees lahustunud elektrolüüte, metaboliite, RNA, sünteesitud proteiine)
3.organellid ja/või inklusioonid
4. Rakutuum

09/18/13
Rakk

09/18/13
Plasmamembraan
8 -10 nm paksune kest
Koosneb:
1. kahest lipiidikihist
2. integraalsetest valkudest, mis talitlevad transportkanalitena või retseptoorsete valkudena
3. Perifeerse proteiini molekulidest, mis paiknevad membraani sise - või välispinnal
4. Glükokaalüksitest – polüsahhariidide molekulid rakumembraani välispinnal

Plasmamembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
Plasmamembraani lipiidkiht on barjäär enamikule molekulidele.
Funktsioneerib retseptoritena võttes keemilisi signaale. Kontakteerudes ainult mingi kindla rakuvälises keskkonnas leiduva ainega – näit hormoonid (insuliin)
Plasmamembraan eraldab ja hoiab lahus kahte erinevat vedelikuruumi: tsütoplasmat ja rakuvälist vedelikku.
Transpordib molekule rakku ja rakust välja

Kuidas toimub transport läbi plasmamembraani?
09/18/13

09/18/13
Difusioonil lahustes (ja gaasides) liiguvad aatomid ja molekulid kontsentratsioonide võrdsustumiseni
Läbi lipiidmembraani võivad vabalt difundeeruda vesi ja lahustunud gaasid (O2 ja CO2), rasvlahustuvad ained, väikesed polaarsed molekulid (etanool, kusiaine)

09/18/13
Osmoos

09/18/13
Hüpo-, iso- ja hüpertooniline lahus

09/18/13
Okasõuna kujuline erütrotsüüt, tema asetamisel hüpertoonilisse soolalahusesse
Kolloidosmootne hemolüüs – vesi tungib rakku, see puruneb, hemoglobiin satub plasmasse

fagotsütoos – aine molekuli, bakteri rakku haaramine;
pinotsütoos – ainete siirdamine rakku membraanpõiekeste vahendusel ilma seostumiseta membraani retseptoriga
5.10.14
Endotsütoos
Retseptor-vahendatud
endotsütoos (insuliin, kolesterool)

5.10.14
Eksotsütoos
Seedetrakti limaskesta rakkude poolt toodetud seedeensüümide väljutamine rakust

09/18/13
Organellid – kindlale funktsioonile spetsialiseerunud struktuurid rakus
Tsütoplasma
Mitokondrid
Ribosoomid
Endoplasmaatiline retiikulum
Golgi aparaat
Lüsosoomid
Peroksisoomid
Tsütoskelett
Tsentrioolid

09/18/13

09/18/13

09/18/13
Mitokondrid

09/18/13
Ribosoomid
Ribosoom koosneb
kahest allüksusest

09/18/13
Endoplasmaatiline retiikulum
Granulaarne e kare (rER)
Sile endoplasmaatiline retiikulum(sER)

09/18/13
Golgi aparaat e Golgi kompleks

09/18/13
Lüsosoomid (lysis + soma kr. keeles)

09/18/13
Peroksisoomid

09/18/13
Tsentriool

09/18/13
Tuum, tuumake

09/18/13
Tsütoskelett (mikrotuubulid, filamendid)
Paikneb tsütoplasmas
ja tuumas
Koosneb peentest
filamentidest
Säilitab raku väliskuju
Tagab organellide
paigutuse raku sees
Tagab raku liikumise
Tagab raku struktuuride liikumise - rakus (kromosoomid) ja ripsmete, mikrohattude liikumise

Rakkude hulga regulatsioon
Hulkrakse organismi areng seisneb rakkude kasvus, jagunemises ja diferentseerumises.
Embrüonaalstaadiumi alguses jagunevad kõik rakud kiiresti, kuid erinevusi leidub diferentseerunud rakkude jagunemisvõimes.
Mõningad rakud (enamik vererakke, mõned epiteelirakud, seemnerakud jt) on lühiealised, sest nemad või nende eelvormid peavad kiires tempos pidevalt jagunema. Näiteks inimese soole epiteelirakud uuenevad umbes kord viie päeva tagant.
Mõningad rakud jagunevad võrdlemisi harva, näiteks kord kuus (maksarakud).
Kolmandad kaotavad diferentseerudes jagunemisvõime. Näiteks on närvirakud.
Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
09/18/13

Rakkude paljunemine
Mitoos -mitoosi all mõeldakse raku tuuma jagunemist koos sellega kaasneva tsütoplasma jagunemisega.
Meioos -ainult sugurakkud — munarakkude ja seemnerakkude — moodustumisel
09/18/13

09/18/13
Apoptoos – raku programmeeritud surm füsioloogilistes tingimustes
Tuumas toimub DNA fragmentatsioon
Raku mahu vähenemine, tsütoplasma kokkutõmbumine, tsütoskeleti ümberpaigutumine
Mitokondrite funktsiooni lakkamine
Plasmamembraani füüsiline ja keemiline muundumine (ilma terviklikkuse häirumi
Apoptootiliste kehakeste teke, nende fagotsüteerimine fagotsüütide poolt ilma põletitekketa