Lapse kõne ja suhtlemise areng

*Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna
hea arengu näitaja esimestel eluaastatel, ennustab edaspidist arengut.
Keele omandamise hilinemine märk arenguprobleemist: kas kuulmis-, üldised õppimis- või autismiga seotud probleemid
Väike sõnavara 2aastaselt:
risk kõne arengu hilistumiseks: aeglasem sõnavara kasv kuni 3 klassini (Storch & Whitehurst, 2001) & hilisem grammatika areng (McGregor, Sheng & Smith, 2005)
probleeme kirjaoskuse omandamisel (Dickinson et al., 2003; Lee, 2011): raske koolis õpitavast aru saada.

*halvem mälu;
*väiksemad mitteverbaalseid võimed;
*teismeeas psühholoogilised ja käitumisprobleemid;
*suhtlemisprobleemid (Conti-Ramsden and Durkin 2007);
*kiusamise ohvrid (St Clair et al. 2011).
*ebapopulaarsed eakaaslaste hulgas,
Tahaks olla koos teistega, aga madalam enesehinnang, häbelikud (Fujiki et al., 2004; Hart et al., 2004) ;
sõprussuhete kvaliteet madalam (Durkin ja Conti-Ramsden, 2007 ) .
*edukus koolis;
*edukus elus.

Miks uuritakse?
*Teaduslikus uurimistöös.
*Uurida kõne arengumehhanisme, arengut mõjutavaid tegureid. Uurida sotsiaalkultuuriliste tegurite mõju kõne arengule.
*Katses osalejate kirjeldamine. Kõneoskuse alusel kontroll- ja eksperimentaalgrupi moodustamine, eri maade laste võrdlusgruppide moodustamine.
Keeleline vanus (LA- linguistic age or language age).
*Uurimaks lapse arusaamu maailmast ja teistest inimestest, heast ja halvast, keelatust ja lubatust.

Kui vanalt kõnetase hakkab ennustama edaspidist arengut?
16 kuu vanuste CDI tulemus ennustab 6.kl. lugemisoskust (Bleses jt. 2016).
24–31 k hilistunud kõnega laste kõneoskus 8-,9-,13- ja 17-aastasena keskmisest madalam (Rescorla, 2013).

Vanus aastates / 4 x 100 = %
ARUSAADAV VÕÕRALE INIMESELE
Vanuses 1;0 = 1/4 or 25%
2;0 = 2/4 or 50%
3;0 = 3/4 or 75%
4;0 = 4/4 or 100% lapse jutust peaks olema võõrale arusaadav
Coplan & Gleason (1988)

Kõne arengu perioodid
3. kuu algul – koogamine
4. kuul – lalisemine
6 kuul tunneb mõne sõna ära, 8 k. mõnda ütleb
9. kuu – ehholaalia periood
9. kuu – asju nimetama
9-18. kuu – holofrastiline kõne (kogu lauset ühe sõnaga väljendav) ehk ühesõnaliste lausungite periood.
Telegraafiline kõne.
1.5aastaselt 20-50 sõna
24. kuu – umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid.
18-24 kuu esesest kui tegijast/subjektist rääkima („Tommi teeb“, „Mina teen“)
30. kuu – umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid

3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine
„Kevad tulevad, palju palju“.

Lapsevanematele
Keelelise arengu verstapostid
*aastaselt esimesed sõnad
*2aastaselt 2sõnalised lausungid

Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt; Schults, Tulviste ja Kaljumäe)
emme
aitäh
nämm-nämm
anna
issi
daa-daa
tita
kutsu
kiisu
ai-ai
167
153
78
37
33
26
16
12
12
10

Suured individuaalsed erinevused
Soolised erinevused;
Pere suurus;
Sünnijärjekord;
Vanemate haridustase.

Soolised erinevused Eriksson, Marschik, Tulviste et al. (2012). Differences between girls and boys in emerging language skills: Evidence from 10 language communities. British Journal of Developmental Psychology, 30, 326–343.
Kokku 13 783 last, neist
4691 8-16 kuu ja
9092 16-30 kuu vanused lapsed. Tüdrukud poistest ees.
Järeldus: riskilaste väljaselgitamisel vaja seda arvestada.

Number of words produced among girls and boys (infants) from nine non-English cultures and languages
.

Poisid Tüdrukud
1/3 Vara rääkima 2/3
2/3 Hilja rääkima 1/3

Kõne arengu aeglustumine
24kuusel lapsel on
*alla 50 sõna (vahel: alla 30)
*ei kombineeri sõnu lausungiteks
*ka passiivne sõnavara väike
kui sõnavara suurus alla 10 (vahel 20) protsentiili või alla 1 SD vanuse keskmisest.

Hilja rääkima hakkavad lapsed:
19 % lastest ei ole 24 k. vanuses veel 2sõnalisi lausungeid, kuid ei erine teistest lastest 3-4aastasena.
Vaadata ka kõnest arusaamist.

LASTE KÕNE UURIMISMEETODID
Testid
Lapsele, nt Reynelli test 2-7aastastele (ekspressiivne kõne ja kõnest arusaamine)
Lapsevanematele
Vaatlusmeetod:
*Päevikud
*Spontaanse kõne analüüsimine
MacWhinney, B. (1991). The CHILDES project: Tools for analyzing talk. Hillsdale, NJ: LEA.

TESTID
*EKSPRESSIIVNE KÕNE *ARUSAAMISÜLESANDED
*IMITEERIMISÜLESANDED
INTERJUEERIMINE
*ANALÜÜSITAKSE LAPSE KEELT NAGU VÕÕRKEELT
SPONTAANNE KÕNE
Junefelt & Tulviste. (1997);Tulviste (2000); Tulviste, Mizera, De Geer, and Tryggvason. (2003);
Tõugu, Tulviste, Schröder, Keller, & De Geer. (2011)

Eesti lapse kõne uurimine
Els Oksaar (1926-2015) mitmekeelsed, -kultuurilised lapsed, pragmaatika
Marilyn May Vihman, Yorki ülikooli lingvistikaprofessor, fonoloogia omandamine ning laste varane kakskeelsus, fonoloogiline mall.
Reili Argus, TLÜ
Keeleomandamist toetavad arvutimängud http://www.frepy.eu/part_ee.html
Renate Pajusalu ja Virve-Anneli Vihman, TÜ
Meie grupist http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2011_2/OK_2011-2_01.pdf
Kultuuriti võrdlevad uurimused suhtlusstiilist; eesti lapse kõne areng.

Lapse kõne arengu uurimine vanemate raportite alusel
MacArthuri Suhtlemise Arengu Test (CDI – Communicative Development Inventories)
1993
Adapteeritud rohkem kui 60 keelde

E-CDI I Sõnad ja zestid (9-16kuulistele)
Sõnade nimekirjas 383 sõna 19 semantilisest kategooriast (Schults, Tulviste, & Konstabel, 2012)
E-CDI-II Sõnad ja laused (16-30kuulistele)
629 sõna 22 kategooriast
(Tulviste, 2007; Schults, Tulviste, & Konstabel, 2012; Schults & Tulviste, 2016)
ECDI-II sõeltest 2 kuni 3 aasta vanuste laste kõne arengu uurimiseks (Urm ja Tulviste, in press).
ECDI-III 2.5 kuni 4;0 (Tulviste ja Schults, 2020).

Logopeedidel
5-6aastaste kõnetest (Marika Padrik, Merit Hallap, Margit Aid, Raili Mäll jt.);
3-4aastaste test

SPONTAANSE KÕNE ANALÜÜS
@Begin
@Participants: CHI Hanna Target_Child, MOT Ema Mother, BRO vend Brother@Age of CHI: 2;
@Sex of CHI: female@Time Duration: 10:00-10:10@Situation: HANNA SÖÖMINE.
*MOT: noh söö söö!
*BRO: Hanna sööb.
*MOT: tasa tasa!
*MOT: mamm söö!
*MOT: söö siis Hanna!
*CHI: tahan leiba.

From file
2 auto
2 auhi 2 kana
1 kell 5 kiss
1 klots
3 kodu
2 kohvi
1 kuuti
1 lille
1 muna
3 muu

Kõne omandamise teooriad
ÕPPIMISTEOORIA
KÕNEORGANI TEOORIA
KOGNITIIVNE TEOORIA
SOTSIAALNE LÄHENEMINE

ÕPPIMISTEOORIA
B. F. Skinner (1904 –1990)
Mudeldamine
Imiteerimine
Harjutamine
Sarrustamine e. kinnitamine

KEELEORGANI TEOORIA
Naom Chomsky (1928-) kaasasündinud keelelised võimed, keeleorgani olemasolu, keelel pindmine ja –süvastruktuur.
Kriitiline periood - bioloogiliselt kindlaksmääratud lühikene periood, mil toimub mingi liigiomane õppimine (Konrad Lorenz, mis küpsemise poolt)
Eric Lenneberg (1921-1975). 1967a.: Kriitiline periood keele omandamiseks 2 eluaastast kuni puberteedini.
Sotsiaalne ja keeleline isolatsioon
Aveyroni metsik poiss Victor
Genie juhtum
Isabelli juhtum.

KOGNITIIVNE TEOORIA
Piaget, Sinclair-de Zwart jt.

SOTSIAAL-INTERAKTSIOONILINE LÄHENEMINE
VAATA http://www.wimp.com/stillface/
K.Nelson, C. Snow jt.
protokonversatioonid
hoidekeel
K. Nelson keele õppimise stiil
Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju.
Ekspressiivne – tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele.

C. Ferguson
Baby talk

Suurte individuaalsete erinevuste põhjused
Kõne hulk (Huttenlocher et al., 1991); the Language ENvironment Analysis system (LENA™) lapse keelekeskkonna rikastamiseks;
Mitmekesisem sõnavara (Weizman & Snow, 2001); harvaesinevad sõnad;
Ema suhtlusstiil (Hoff-Ginsberg, 1991).
Kuidas tuleks lapsega suhelda, et
ta omandaks kiiresti keele?
et tal läheks koolis hästi?

LENA http://www.lenababy.com/LenaHome/why-use-lena-home.aspx
Language Environment Analysis System
Kui palju suhtlemist vaja beebi normaalseks arenguks? kuulevad Mõni laps kuuleb oma 4. eluaastaks 30 miljonit sõna vähem kui teine (Betty Hart ja Todd Risley, 1995).
10 aastat kestnud uurimused: kooliedukus sõltub sõnavarast, jutu ja suhtluse kvantiteedist.
kooliedukust ennustavad IQ ja sõnavara suurus isegi paremini kui vanemate haridustase ja sotsiaalmajanduslik staatus. Pärast 4 esimest eluaastat suured erinevused.
Lõhe akadeemilistes saavutustes.
http://thirtymillionwords.org/tmw-initiative/

Sotsiaalne kontekst
Perekond, selle koostis, suurus;
Eakaaslased.
Teised täiskasvanud.
Lasteaed.
Nutiseadmed.
Kui rikas on lapse keelekeskkond?
Suured kultuurierinevused lapsega suhtlemise osas.

Kuidas tuleks lapsega rääkida?
Lapsele kohandatud kõne esimestel eluaastatel
Hiljem ergutama last ka dekontekstualiseeritult keelt kasutama (põhjendused, narratiivid jm.)
Uuemad uurimused lapsele kohandamata kõne tähtsusest. Pealtkuuldud kõne ei asenda esimestel eluaastatel silmast silma diaadilist suhtlust lapsele olulistel teemadel.

Keele omandamiseks vaja
Võimalust suhelda, suhtlemispartnerit (TVst ei õpi (Kuhl, 2010), kurtide vanemate kuulja laps, sotsiaalses isolatsioonis kasvanud lapsed ei õpi rääkima)
Lapsel vaja pidevalt osaleda suhtluses – nn. interaktiivse suhtluse olulisus, mis käsitleks lapse meelest huvitavaid teemasid.
Keelemudeli olemasolu.
Keele omandamisega kaasub teadmiste saamine maailma kohta, enesekontrolli ja täidesaatvate funktsioonide areng, paraneb oskus tegutseda koos täiskasvanute, teiste lastega.

Ekraaniaeg ja kõne areng
Kui TV pidevalt kodus sisse lülitatud
Seotud kõne hilistumise ja tähelepanuprobleemidega.
MIKS?
Kui televiisor mängib, 2 k. kuni 4 aasta vanused lapsed suhtlevad vähem, häälitsevad vähem, kasutavad vähem sõnu
Vanemad peaaegu ei räägi
Aga varane keeleline areng oluline aju arengu seisukohalt, TV mõjutab kognitiivset arengut

Alla 2 aastased lapsed:
Varem: väldi TVd! Vali tegevused, mis soodustavad lapse kõne ja aju arengut (vestlus, mäng, lugemine, laulmine, muusika)
2016 APA: 18. kuused mitte üle 1 tunni ekraaniaega, vaadata koos lastega.

Üle 2 aasta vanused:
Vali eakohased saated, mis oleks harivad, väldi agressiivseid ja liiga erutavaid saateid.
Piira ekraani vaatamise aega (eraldjuhul maksimaalselt 2 tundi päevas).
Lülita TV söögi ajaks välja.
Tee TV vabu päevi, tehke koos midagi muud toredat.
Ära kasuta TV preemiana hea käitumise eest.
Lülita TV välja kui saade on läbi. Ära jäta TVd mängima, kui teete midagi muud.
Vaata TV lapsega koos. Räägi lapsega TVs nähtust.
Ära pane TVd magamistuppa.

TV programmid ja arvutimängud kõne arendamiseks
*kõne omandamiseks
*kirjaoskuse omandamiseks nt “Sesame Street”
Mängud ja mänguasjad

Kooliks ettevalmistamise ja kooli edukuse seisukohalt oluline
Kui palju lapsega räägitakse
Sõnavara suurus seotud kirjaliku keele omandamise edukusega
Kuidas lapsega räägitakse – suhtlemisstiil: direktiivne või suhtlemisele orienteeritud;
Dekontekstualiseeritud keelekasutus: jutustused, põhjendused

SEMINARIKS
1) 3 küsimust, mis Teil teksti lugedes tekkisid;
2) mõtted, mis jäid segaseks;
mõtted, millega Te nõus ei ole;
3) mõtted, mille üle tahaksite pikemalt arutleda.