3.Koed

Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos nende poolt produtseeritud rakuvaheainega moodustavad kudesid

Koed jaotataks
Koed jaotatakse 4 rühma:
1.Epiteelkoed
2.Sidekoed
3. Lihaskoed
4. Närvikude

magu
Epiteel-kude
sidekude
Silelihas-kude
Närvi-kude

Epiteelkoed
Epiteelkoed jagunevad:
1. Pinnaepiteel
2. Näärmeepiteel

Pinnaepiteel
Katab keha, elundite ja kehaõõnte pinda.
Rakkudevahelised pilud on kitsad.
Rakud on ühendatud desmosoomidega.
Rakud toetuvad basaalmembraanile.
Pinnaepiteel on avaskulaarne kude – ei sisalda veresooni.

Pinnaepiteeli klassifikatsioon rakkude kuju ja kihistuse järgi

Ühekihiline lameepiteel
talitleb barjäärina, osaleb vahetusprotsessides ja vähendab hõõrdumist
Kuupepiteel
imendumine, (kanaleid läbiva sekreedi) juhtimine õõntesse või naha pinnale, barjäärifunktsioon ja sekretsioon
Ühekihiline silinderepiteel
imendumine ja sekretsioon
Mitmerealine epiteel (ripsrakud, karikrakud (täidetud limatilgaga), kiilrakud, basaalrakud)
imendumine, sekretsioon ja kanaleid läbiva sekreedi edasijuhtimine
bronhiool,
näärmejuhad,
neerutorukesed
maos,
peen- ja jämesooles,
sapipõies,
munajuhas,
emakas

Mitmekihiline lameepiteel
kaitse- ja barjäärifunktsioon
Mitmekihiline kuuppepiteel
kaitse- ja kanaleid läbiva sekreedi edasijuhtimise funktsioon
Mitmekihiline silinderepiteel
Barjäärifunktsioon, edasijuhtimise funktsioon
Transitoorne e siirde- e üleminekuepiteel
barjääri ülesanne (ei ole läbitav veele ja sooladele) ja on väljavenitatav kude
silma sarvkesta eespinnal,
Suuõõnes,söögitorus,
pärakus, tupes.
epidermis
Higinäärmete
juhades
silmasidekestal,
piimanäärme piimajuhades

Näärmeepiteel
Näärmed jaotatakse:
eksokriinsed näärmed
endokriinsed näärmed
eksokriinsed näärmed (erituskanal)
endokriinsed näärmed (nõre sekreteeritakse vereringesse)

Näärmed
Eksokriinsed näärmed:
Rasunäärmed
Higinäärmed
Hingamisteede näärmed
Endokriinsed näärmed:
Pankrease saared
Neerupealised
hüpofüüs

Eksokriinsed näärmed jaotatakse sekreedi tekkemehhanismi järgi:
holo-,
mero-
ja apokriinseteks.

Holokriinne nääre
Rasunääre - holokriinsed st kogu rakk muutub sekreediks, leidub nahas rasunäärmetena ja silmalaus

Merokriinne nääre
membraaniga ümbritsetud sekreedipõieke väljutatakse eksotsütoosi käigus (pankreas)

Apokriinne nääre
tsütoplasma ja membraaniga ümbritsetud sekreet jõuab raku apikaalsesse ossa ja vabaneb seal rakust.
Higinääre

Endokriinsed
näärmed
Nõre sekreteeritakse
Vereringesse
Puudub erituskanal

Endokriinsed näärmed: pankrease saared, neerupealised, hüpofüüs jt, mis reguleerivad sihtelundite talitlust hormoonide abil.
Endokriinsed näärmed sekreteerivad hormoone.
Hormoon – signaalmolekul (esmane ülekandja)- bioaktiivne endogeenne aine, mis sünteesitakse KNS kontrolli all.
Signaalmolekul edastab signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus.
Märklaudrakul on spetsiifilised retseptorid.

Epiteelkoed kuuluvad pidevalt uuenevate kudede hulka.
Peensoole epiteelirakud vahetuvad 4-6 päeva järel, alludes apoptoosile.
Naha sarvestunud mitmekihiline lameepiteel vahetub 28 päeva järel.

Epiteelkudede ülesanded
Sekretsioon
Kaitsefunktsioon ja barjäärifunktsioon
Mitmekihilisus näitab koe mitteläbitavatust
Mitmerealises epiteelis bsaalrakud tagavad koe
taastootmise

Sidekude

Sidekudede klassifikatsioon:
a) päris sidekude (kohev ja tihe sidekude)
b) spetsialiseerunud sidekude (veri, lümfoidne
kude, kõhrkude, luukude)

Sidekoed a) moodustavad elunditele toese
b) omavad kaitsefunktsiooni
Omavad rikkalikult rakuvaheainet, mille ehitusest ja hulgast lähtub ka nende klf:
Amorfses põhiaines sisalduvad:
1. Kollageensed kiud (valged, vähe venitatavad, tõmbetugevad, oma asendi taastavad elastsete kiudude abil)
2. Elastsed kiud (kollased, tugevasti venitatavad, kuid vähem vastupidavad)
3. Retikulaarsed kiud moodustuvad valgust - kollageenist, fibrillid on peened, moodustavad võrgustiku

PÄRISSIDEKUDE:
Kohev sidekude:
Sisaldab kõiki kolme liiki kiude
Paikneb elundite, veresoonte, närvide ümber
On nihutatav ja venitatav valge kiuline mass
Tihe sidekude:
A) vormitu (naha päriskihis-rasvkude) kollageensed kiud paiknevad ebakorrapäraselt
B) vormunud (kõõlustes, sidemetes, sidekirmetes) kollageensed kiud paiknevad vastavalt mõjuvate jõudude suunale

SPETSIALISEERUNUD SIDEKUDE
veri,
lümfoidne kude,
kõhrkude,
luukude

Veri
Ül.-on transportida kehasse laiali toitaineid ja hapnikku ning eemaldada jääkaineid.

Lümfoidses koes toimub lümfotsüütide areng, diferentseerumine ja küpsemine
lümfisõlmed
tüümus
põrn
mandlid

Kõhrkude
Kõhrkoed ül: toestusfunktsioon,
moodustavad hõõrdumist vähendavaid pindu, toimivad amortisaatoritena
Koosnevad kondrotsüütidest ja nende poolt toodetud klaasjast põhiainest, mis sisaldab erinevaid kiude.
Kõhrkoed on avaskulaarsed koed.
Nende regeneratsioonivõime on piiratud.

Ninakõhred, hingetoru, bronhide, kõrikõhred - hüaliinne kõhrkude

Luukude
Põhilised koostisosad: kompaktne ja käsnaine (trabekulaarne käsnja ehitusega)

Funktsioonid:
MEHAANILINE
Toestab
Kaitseb
liikumine
BIOLOOGILINE
mineraalainete depoo (Ca ja P),
vereloomine

Närvikude (neuronid ja gliiarakud)
Neuroni ülesanneteks on erutuslaine juhtimine ja närviimpulsside genereerimine
Gliial on toestus-, troofiline-, isolaatori-, sisesekretoorne-, fagotsütoosifunktsioon
Gliiarakke on 4 tüüpi: oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid, mikrogliia, ependüümirakud.

Makrogliia:
Astrotsüüdid (suurimad gliiarakud - fagotsütoosivõimelised rakud) – nende jätked ulatuvad neuronist veresooneni.
Oligodendrotsüüdid (moodustavad närvikiududele katte kesknärvisüsteemis).
Ependüümirakud – silindrilised või kuubikujulised mikrohattudega või ripsmetega rakud, mis vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit.

Mikrogliia:
väikseimad gliiarakud, amöboidse liikumisvõimega, fagotsütoosivõimelised.

Neuron- rakukeha+dendriidid ja akson , mis lõpeb närvilõpmetega rakul, koes või elundis
Rakukehad paiknevad:
Kesknärvisüsteemis: hallaines
Perifeerses närvisüsteemis: ganglionides ja organite seinasisestes närvipõimikutes

Neuron
Rakukeha
Dendriidid
Akson
Närvi-lõpmed

Närvilõpmed – moodustised, millega närvikiud lõpevad elundites, kudedes või teistel närvirakkudel
1. Efektoorsed närvilõpmed-närviimpulsside ülekandmine närvist lõpporganisse
2. Retseptoorsed -ärrituse vastuvõtmine ja transformeerimine erutuseks)
3. Sünapsid e neuronitevahelisi kontakte tagavad lõpmed

LIHASKUDE

Lihaskude (, ja)
vöötlihaskude
Südame-lihaskude
silelihaskude

Vöötlihaskude
-Vöötlihaskoe talitlus allub tahtele
Silelihaskude
Südamelihaskude