Vastsündinu-ja imikuiga

Vastsündinuiga
Riskiperiood: suremus 36% alla 5aastaste laste suremusest;
45 surma 1000 sünni kohta,
1950. a. 152.
Vastsündinute suremus 2-3 kuni 30
1000 sünni kohta, sõltuvalt maast.

Vastsündinu
Ajaline 37.- 42. rasedusnädalal, normaalne sünnikaal 2500-4500 g.
11% vastsündinutest kogu maailmas on enneaegsed – sündinud enne 37. nädalat 22.-36. nädala vahel (sünnikaal vähemalt 500 g või nad on sündinud pärast 22. rasedusnädalat).
Väike sünnikaal <2500 g.
Väga väike sünnikaal <1500 g, enne 32. gestatsiooninädalat.
Äärmiselt väike sünnikaal < 1000 g, enne 28ndat gestatsiooninädalat.
5,5

Enneaegsed lapsed jaotatakse kolme gruppi:
1) küpsed enneaegsed (sündinud alates 32. rasedusnädalast), 2) väga enneaegsed (alla 32 nädala, Eestis 1,1%) ja
3) erakordselt enneaegsed (alla 28 rasedusnädala).

Apgari indeks ehk sünnihinne
1. ja 5 minutil, vahel ka 10 minutil

7-10 – terve
5-6 – kerge stress, vaja rohkem tähelepanu, abi
alla 4 – vajavad abi, lisauuringuid, ravi.
https://www.youtube.com/watch?v=wj3uJocmdSE
http://perejakodu.ohtuleht.ee/740387/mustiline-apgar

Enneaegselt sünnib 3% kuni 17% lastest,
USAs 12%.
Väga väikese kaaluga enneaegseid 1% kuni 2%.
Eestis sünnib 5,5% lastest ehk 800 last aastas enneaegsena.
Enneaegsete elulelus (ellujäämine) on suurenenud:
Eestis 1992 kuni 2007 alla 1000 g 6% kuni 63%.
Jaapanis alla 1 kg kaaluvate enneaegsete elulelus 90%, alla 300 g kaaluvatel 50%.
Eesmärk: parandada enneaegsete laste elukvaliteeti varase tõenduspõhise raviga.

Lapse küpsusastme hindamisel ja arengu prognoosil oluline gestatsioonivanus – vanus rasedusnädalates – sündides, mitte kalendrivanus – vanus sünnikuupäeva järgi.
Korrigeeritud vanus – kalendaarsest vanusest (sünnivanusest) arvutatakse maha nädalad, mille võrra laps sündis varem (40. nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Laste vanust korrigeeritakse kaheaastaseks saamiseni.

Elulemuse piir 25. nädal,
alampiiriks 22. nädalal ehk 5. raseduskuul sündinud lapsed.
1960ndatel hakati enneaegseid aktiivselt ravima. 1970-1980. suuri edusamme.
Kõige väiksem enneaegne kaalus 286 grammi, sündis 24. nädalal Jaapanis. Eestis 470 g.
Kas enneaegsed lapsed on edaspidi haigemad?
Kas nende areng on võrreldav ajaliselt sündinud laste omaga?

Miks?
Ema (30%) kroonilised haigused, haigused, stress, ülekoormus tööl, liiga lühike intervall raseduste vahel (alla poole aasta), ala- või ülekaal, liiga noor või vana, sotsiaalse toe puudumine, elustiil;
Lootepoolsed põhjused (20-30%);
Kunstliku viljastamisse tulemusel sünnivad sageli mitmikud;
Sageli (50%) põhjust ei saadagi teada. Ilmselt mitme halva teguri koosmõju.

Kas enneaegsete edaspidine areng on võrreldav ajaliselt sündinud laste omaga?
Palju vastuolulisi tulemusi;
Suur varieeruvus enneaegsete hulgas;
Sageli enneaegsete valimi keskmised tulemused on madalamad kui ajaliselt sündinud laste valimi keskmised tulemused.

*Suurem risk arengu-ja õppimisprobleemide tekkeks kui ajaliselt sündinutel (Guarini jt., 2010);
*Üldine IQ 10 punkti madalam kui ajalistel (Krägeroh, 2002).
*Kooliaja alguseks 40% enneaegsetest mingisuguste tervise- või arenguprobleemidega (Cooke, 2005).

Eesti 2007. aastal sündinud enneaegsete uurimus (Toome, Varendi jt.):
5aastastena 35% täiesti terved;
45% kerge või mõõdukas tervisehäire;
1/5 raske puue.

2aastasena (2013):
enne 32 rasedusnädalat sündinud enneaegsetest
35% ei ole probleeme,
5% kognitiivse arengu probleeme,
10% kõne arengu mahajäämus,
1% kuulmisprobleemid.

Täiskasvanud, kes sündisid enneaegsetena
1970.-1980. paranes oluliselt enneaegsete ravikvaliteet, nüüd need 40-50aastased;
Üle 95% enneaegsetest jõuavad täisikka (üle 18 a.);
Suurem osa neist ilma tõsiste terviseprobleemideta ja elab kvaliteetset elu;
Suurem krooniliste haiguste risk kui ajaliselt sündinutel (Crump, 2020).

Sagedamini kui ajaliselt sündinutel ei ole enneaegsetena sündinud lastel täiskasvanuna romantilisi suhteid, seksuaalsuhteid ja lapsi (Mendonça jt., 2019).

(Werner ja Smith,1982)
698 enneaegset
Poisid riskitegurite suhtes tundlikumad.
KAITSVAD TEGURID
Õnnelik perekond;
Hooldamisel abiliste olemasolu;
Puudub pikk lahusolek vanematest;
Piisav vanusevahe õdede-vendadega;
Vaesuse puudumine.

Klaus ja Kennel (1976)
Pärast sündi 5 min koos imikuga, eraldamine 6-12 tunniks ja pooletunnine söötmine iga 4 tunni järel
Lisakontakt: tund pärast sündi koos ja iga päev 5 tundi koos.
Kuu hiljem ja aasta hiljem erinevused ema käitumises.

Scarr-Salapatek & Williams (1973) enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist.

Arengutulemust mõjutab
Gestatsioonivanus;
Sünnikaal;
Neonataalsete haiguste olemasolu. Mitmed tööd: tervetel enneaegsetel risk väike või puudub;
Sugu;
Vanemate haridustase;
Vanemate vanus;
Õdede-vendade olemasolu.

Ema ja lapse suhe pärast sündi.
Kiindumussuhte tekkimine:
*kauem haiglas;
*sünnieelse kiindumussuhte kujunemine raseduse ajal häiritud;
*enneaegse sünniga seotud trauma.
Keskkond erinev.

Erinev keelekeskkond
(Caskey et al., 2011)
LENAga mõõdeti 32. ja 36 nädalal enneaegsete (sünnikaal 1250g või alla selle) keelekeskkonda haiglas
Mürarikkam keskkond, vähem inimhääli;
Emaüsas kuuleb laps põhiliselt ema häält;
Häälitsema vähemalt 8 nädalat enne planeeritud sünniaega;
Häälitsevad rohkem kui nendega suheldakse, eriti kui ema kohal.

Esimestel eluaastatel
interaktiivse suhtluse olulisus aju arengu, keele omandamise, kognitiivses arengu ja kiindusmussuhete väljakujunemise jaoks.
Ka enneaegsetel, kellel aga on tavaliselt teistsugune kasvukeskkond.

Emade sensitiivsuse skaala
(Ainsworth jt. 1974)
Kas lapse signaale märgatakse?
Kui hästi neist aru saadakse?
Kas ja kui adekvaatselt lapse käitumisele reageeritakse?
Stimulatsioonivaene keskkond.
Ülestimulatsioon.
Mida illustreerib järgnev näide ema-lapse suhtlusest? https://www.youtube.com/watch/apzXGEbZht0

Kognitiivsed võimed
60ndatel: imikud võimelised keskkonna stiimulitele vastama.
Meeled funktsioneerivad: kuuleb, näeb, vastab puudutustele, tunneb maitset, lõhnu. Valikuline tähelepanu eredale valgusele, kõvale häälele.

Imikute uurimine
Mitteverbaalse käitumise (luti imemise mustri ja intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm) jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab
Füsioloogiliste näitude (südame löögisageduse, hingamissageduse, lihaste kokkutõmmete, silmaliigutuste) mõõtmine;
Ära harjutamise (habituation procedure) meetod -esitatakse stiimulit kuni beebi harjub ära, siis esitatakse uus stiimul
Ajukuvamine;
Silmaliigutuste uurimine (enne 6. kuud vaatavad suhedes silmi, 6-12 k. suud, pärast 12 kuud vaheldumisi silmi ja suud).

Jäljendamisvõime uurimine
Emotsioonide väljendamine;
Häälitsused;
Huulte prunti ajamine;
Kulmude tõstmine;
Silmapilgutamine;
Sõrmede liigutamine.

Vastsündinu eristab ja on võimeline jäljendama õnnelikku, kurba ja imestunud nägu.
1.5 kuune reageerib neutraalsele näole (still-face procedure).
Teiste inimeste emotsioonide tajumine oluline
empaatiavõime arenguks.

Ühine/jagatud tähelepanu (joint attention) vaatama seda, mida teine inimene vaatab - 3-4 kuuselt, alguses siis, kui on enne silmside;

Nägemisvõime
Jälgib liikuvaid objekte;
Vastsündinu eelistab vaadata nägu;
(Fantz jt., 1961): 2kuuline eelistab vaadata nägu.
tunnevad ära tuttava näo;
3 kuune vaatama objekte, mis teevad häält, kui ema räägib lapsega, vaatavad silma;
Gibson & Walk (1960) : Visuaalne kuristik. 6kuune laps ei rooma sügavana näiva laua poolele.
Teised hiljem: 2-3kuulise süda lööb sügavamana näival laua poolel aeglasemalt;

Visuaalne kuristik

Kuulmisvõime
Kuulmissüsteem funktsioneerib enne sündi, 6. kuune imik kuulmisvõimelt täiskasvanuga sarnane (Werner, 2017).
Vastsündinud eelistavad kuulata emakeelt, eristavad ema häält teiste naiste omast;
Mõne minuti vanused titad ehmatavad valju heli või müra peale, pööravad pea hääle suunas.

Laps hakkab keelt omandama enne sündi.
Kuulevad ema häält ja vastavad sellele.

DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest. 2-3 päeva pärast sündi imemise ajal ühele grupile lastest mängiti kassetilt sedasama lugu, teistele mingit teist. Tuttava loo kuulamine suurendas imemissagedust. Lapsed tundsid loo enda ära.

De Casper et al. (1994): 35ndal rasedusnädalal 3 korda päevas neli nädalat ühed emad kordasid üht, teised teist riimis rida.
Tuttava riimi korral südame löögisagedus suurenes.

DeCasper & Filter (1980): paar päeva pärast sündi sagedamini imema, et kuulata lindistatud inimhäält, mitte aga selleks, et kuulata muusikat.
4 kuu vanused imikud eelistavad ema häält teiste naiste häältele (Mehler & Dupoux, 1994).