Üldpatoloogia. Õpetus, mis käsitleb haiguste-puhuseid muutusi inimese organismis

Morfoloogia
On õpetus organismide ehitusest
Morfoloogilised muutused
Elundite tasandil – patoloogiline anatoomia
Kudede tasandil - histopatoloogia
Rakkude tasnadil - tsütopatoloogia

Üldpatoloogia käsitleb
Haiguste kulus tekkivaid üldisi muutusi ja muutuste komplekse
Elundites
Kudedes
Rakkudes
Patogenees – kirjeldab mehhanisme, mis haiguste käigus toimuvad organismis

Haigus kui protsess

Haigus
Psühho-füüsilise struktuuri või funktsiooni hälve, mis põhjustab indiviidi ajutist või püsivat kahju, funktsiooni piiratust või invaliidsust

Haigusprotsess jaotub:
Äge – lühiajaliselt kulgev väga väljendunud haigusnähtudega seisund (N: gripp)
Alaäge – veniva kuluga ägedalt alanud haigestumine (N: põskkoopa põletik)
Krooniline – tähelepandamatu, hiiliva algusega pika-ajalise kuluga haigestumine (N: reuma)

Haigusprotsess kulg/lõpe:
Ägenemine e retsidiiv – haigusnähtude taastumine
Kroonilise haigestumise puhune haigusnähtude ajutine kadumine – remissioon
Soodne kulg – paranemine ehk haigusest haaratud organi struktuur ja funktsioon taastuvad täilikult
Ebasoodne kulg – haigusprotsessi paranemise käigus säilub nii struktuurne kui ka funktsionaalne häiritus
Surm (lad.k. exitus letalis) – letaalne lõpe, mille puhul haigusprotsessi kulg ei võimaldanud organite struktuuri ega ka funktsiooni eluks vajalikku paranemist

Organismi kohastumine
& Kompensatoorsed
protsessid

Organite ja kudede võime adapteeruda kahjustavate agensite rünnakuga nimetatakse
kohanemisvõimeks – kudede normi-piirine vastureaktsioon organismis sisekeskkonna ehk homöostaasi säilitamiseks
Adaptatiooni võimalused:
hüperplaasia – organite/kudede omaste rakkude asendumine funktsionaalselt väärsete rakkudega
hüpertroofia – rakkude mahu või arvu suurenemine (organi funktsiooni kiirenemine)
atroofia – koeomaste rakkude arvu ja rahuvaheaine mahu vähenemine koes (organi fn aeglustumine)
Metaplaasia – organile/koele omaste rakkude asendumine mitteomaste rakkudega

Patoloogiline atroofia
Üldine kurtumus ehk üldine, terve organismi atroofia (rasvkude, lihaskude, nahk, siseorganid, süda, aju)
Ka ainevahetushäiretest (N:Simmondsi tõbi), nakkushaigiustest (N: tuberkuloos), alimentaarne ehk näljast tingitud

Põletik ehk infalamatsioon

Põletik ehk inflamatsioon
On kaitsereaktsioon, mille eesmärgiks on piirata ja/või eemaldada haigusliku agensi toime organismile
Põletiku 5 tunnust:
Punetus
temperatuuri tõus
turse e eksudaadi (veresoontes väljunud vere vedelead osised – valgud, rakkudest PMN, plasmar, makrof, ly) kogunemine
valu
funktsiooni häirumine

Põletiku rakulised reaktsioonid
Leukotsüütide (Lk) marginatsioon ja adhesioon – Lk kinnituvad endoteelile (selektiinid) väljudes tsentraalsest verevoolust
Lk aktiveerumine (IL-8 jt)
Vererakkude migreerumine kudedesse
Põletikurakkude fagotsütoos, esiplaanil granulotsütaarne fagotsütoos – koekahjustuse areng
PMN (neutrofiilid) primaarsed graanulid
neutr proteaasid, seriin proteaasid
Sekundaarsed graanulid
Tertsiaarsed graanulid
MMP (maatriks metalloproteinaasid)

Põletiku-puhune koe organisatsioon
Mesenhümaalse päritoluga rakkude
proliferatsioon (vohamine) sidekoes
granulatsioon- ja armkoe tekkega
Tulemusena moodustub granulatsioonkude,
mis sisaldab histiotsüüte ja põletikurakke, kuid ei tekki kudede paranemist

Põletiku-järgne periood ehk lõpe
Koe ennistumine – paranemine funktsiooni häireteta
Patoloogiline lõpe -
armid – funktsionaalset kude asendavad, kuid piirdunud sidekoelised alad
Skleroos – sidekoe kootumine ja armkoe teke
Tsirroos – organi parenhüümi ümberehitus, mille põhjustab laialt vohav organi sidekoestumine
Lisaks tekkivad koes kavernid (tühikud), stenoosid (valendiku ahenemine), adhesioon (liited), anküloos (jäikus liigese liikumises)

Põletiku morfoloogilised vormid
Ägeda põletiku puhuselt
Eksudatiivne (koevedeliku väljum koest)
Nekrootiline (koekärbumisega kulgev)
Gangrenoosne (kudede roisklaostumisega kulgev)
Kroonilise põletiku puhuselt
Atroofiline (koehulga langusega kulgev)
Hüpertroofiline (koehulga suurenemisega kulgev)
Fibroseeruv (fibrooskoe ehk kiudsidekoe tekkega)
Granulatsioonkoeline (koekahjutus + sidekoestumine)
Granulomatoos (sidekoe sõlmeline vohand, epitelioidsete, hiidrakkude, lümfotsüütide, neutrofiilide kogunemisel koesse)

Taastavad ehk reparatiivsed protsessid

Reparatiivsed protsessid
Organismi kaitse-kohastuslik võime taastada organismi kudede terviklikkus
Jaguneb
Regeneratsioon – hävinud struktuurielementide taasteke, mille tulemusel taastekitatakse struktuuri terviklikkus
organisatsioon – hävinud struktuuride asendumine kiudsidekoega, mille tulemus on sidekoeliste armide teke (haavade ja põletike paranemine, regenereerumisvõimeta struktuuride “paranemine” nagu närvi- või südamelihasrakud)

Rakud jaotuvad proliferatiivse aktiivsuse alusel
Labiilsed koed
Kõrge rakkude jagunemiseaktiivsus
Hierarhilise rakulise ehitusega kudedes (kuse-suguorganite epiteel-, naha ja suuõõne lameepiteel jt)
Nende kudede tüvirakud võimelised piiramatult paljunema
Rakkude eluiga lühike
Stabiilsed koed
Madala proliferatiivse aktiivsusega
Rakud stabilisatsiooni faasis, ainult vajadusel jagunemisvõimelised (sidekude, endoteelirakud, maks)
Rakkude eluiga pikk
Permanentsed koed
Rakud jagunemisvõimetud (närvi-, lihas- ja südamelihasrakud)
Võimalik asendumine läbi tüvirakkude paljunemise ja diferentseerumise teel

Regeneratiivsed protsessid
Füsioloogiline – elutegevuse käigus vananenud/surnud rakkude asendumine tüvirakkudest lähtunud rakkudega
Reparatiivsed ehk paranduslikud protsessid – kudede taasteke vigastuste ja haigusprotsesside paranemisel
täielik – ehk restitutsioon (võimalik BM ja retikuliinkiudude säilumisel)
Mittetäielik – ehk substitutsioon, koedefekti asendumine kiudsidekoega, armi teke

Organisatsiooniprotsessid
Erinevatel põhjustel tekkinud haava paranemise protsess
Põletikulise protsessi esilekutsumine – eemaldatakse surnud struktuurid
Parenhüümi, sidekoerakkude paljunemine ja migreerumine
Angiogenees – versoonte areng
Granulatsioonkoe teke
Rakuvälise maatriksi osade süntees ja nende ladestumine - armkoe teke

Organisatsiooniprotsessi kulg
Resorptiivne faas – haav puhastub surnud rakkudest granulotsüütide ja makrof toimel, 1-3 p
Proliferatiivne faas – kudede uuenemise käigus moodustuvad veresooned, ladestub kollageen, kujuneb granulatsioonkude (visuaalselt erepunane, pehme kude), 3-6 p.
Regeneratiivne faas – armi teke (valkjas-hall, tihke kudehaava kohal), 7-8 p.

Patoloogia uurimismeetodid