Veri

Vere maht
8% keha massist
1/12 keha massist
Keskmiselt 70ml/kg
Naistel 65 ml/kg
Meestel 75ml/kg
ehk
4-6 liitrit

Vere koostis
Erütrotsüüdid ehk punased verelibled
Leukotsüüdid ehk valged verelibled
Trombotsüüdid ehk vereliistakud
Vereplasma
45% vere mahust moodustavad rakulised
komponendid, 55% vereplasma
600
erütrotsüüti
:
40
trombotsüüti
:
1
leukotsüüt

Punased verelibled ehk erütrotsüüdid
Kõige arvukam vere rakuline
komponent. 2-3 veretilgas on üle
1 miljardi erütrotsüüdi.
Küpsed rakud ei sisalda tuuma,
90% rakust moodustab hemoglobiin
Erütrotsüütide eluiga on umbes
120 päeva, igas sekundis sureb 3
miljonit erütrotsüüti.
Erütrotsüütide ülesanne on
hapniku ja
süsihappegaasi transport
Norm:
N 4,1-5,1 x1012/L
M 4,5-5,9 x1012/L

Hemoglobiin (Hb)
Koosneb neljast globiini molekulist ja heemist, heemi keskel
on üks raua aatom. Heemi ja raua kompleks annab verele
punase värvuse.
Hapnik seondub transpordiks
raua aatomi , süsihappegaas
globiini külge.
Kopsudes O2 seotakse, kudedes
see vabaneb ja Hb külge
seondub CO2, mis omakorda
vabaneb kopsudes.
Hb norm: N 123-153 g/L
M 134-175 g/L

Valged verelibled ehk leukotsüüdid
Kaitsevad organismi sissetungijate – viiruste
seente ja bakterite, aga ka sisevaenlaste –
vananenud või muteerunud rakkude eest.
Eluiga mõni päev kuni mõni nädal
Viis rakutüüpi:
Lümfotsüüdid
Monotsüüdid - makrofaagid
Eosinofiilid
Neutrofiilid
Basofiilid
granulotsüüdid
Norm:
4-9 x 109/L

Vereliistakud ehk trombotsüüdid
Trombotsüüdid on megakarüotsüütide
rakufragmendid
Eluiga 7-10 päeva
Osalevad “punase” trombi
moodustamisel
Sisaldavad hüübimisprotsessi
jaoks vajalikke faktoreid, mida
aktiviseerumisel vabastavad
Norm: 150-450 x 109/L

Erütrotsüüt
ehk punane
verelible
Leukotsüüt ehk valge verelible
Trombotsüüt
ehk
vereliistak

eosinofiil
neutrofiil
lümfotsüüt
monotsüüt
erütrotsüüt
Vererakkude preparaat mikroskoobi all:

Plasma
Vesi 92%
Valgud 6-8%
Soolad 0,8%
Rasvad 0,6%
Vere suhkur e glükoos 0,1%
Plasma transpordib:
Mitmeid ioone, glükoosi, amino- ja muid orgaanilisi
happeid, kolesterooli ja teisi rasvu, hormoone, uureat
ja muid ainevahetuse jääke.
Plasma deponeerib:
Valke (albumiin, globuliinid)
Hüübimisfaktoreid

Vere komponendid
Erütrotsüüdid
Trombotsüüdid
Plasma
Albumiin ehk verevalk
Intravenoosne immuunglobuliin
ehk haiguste vastased antikehad
Hüübimisfaktorite
kontsentraadid
Doonoriverest valmistatakse:

Plasma
Trombotsüüdid
ja leukotsüüdid
Erütrotsüüdid
Vere koostisosade kihid peale tsentrifuugimist

Verekomponentide kasutamine haiglas:
• verekaotus – kõik komponendid
• erütrotsüütide produktsiooni pärssivad seisundid - erütrotsüüdid
• verevähk– erütrotsüüdid ja trombotsüüdid
• maksahaigused – hüübimisfaktorid (plasma)
• hüübimist vähendavate ravimite üleannus –
hüübimisfaktorid (plasma)
• neeruhaigus- albumiin
• immunoloogiline defitsiit - immuunglobuliin
• hemofiilia – VIII hüübimisfaktori kontsentraat
• trombotsüütide vähesus - trombotsüüdid

AB grupp
A grupp
B grupp
O grupp
VEREGRUPID
RhD positiivne
RhD negatiivne
A-antigeen
B-antigeen
D-antigeen
A- ja B-antigeen

Veregruppide päritavus
AO
BO
A grupp
B-grupp
AB grupp
O grupp
Võimalused:
O
A
B
AB

OO
OO
O grupp
O grupp
O grupp
O grupp
Võimalused:
O grupp
Veregruppide päritavus

Veregruppide päritavus
BO
OO
B grupp
O grupp
B grupp
O grupp
Võimalused:
O grupp
B grupp

Veregruppide päritavus
D -
D -
Rh -positiivne
Rh-positiivne
Rh-positiivne
Rh-negatiivne

Veregruppide päritavus
Rh -negatiivne
Rh-negatiivne
Rh-negatiivne
Rh-negatiivne

VEREDOONORLUS

TULE DOONORIKS!
SINA SAAD AIDATA!
Vereloovutuse abil on võimalus aidata raskes seisundis patsiente. Tänu doonorite vereloovutusele saab iga päev päästa paljusid eluohtlikus seisundis inimesi.
Eestis on doonorlus vabatahtlik ja tasustamata. Doonorite kavatsused verd andma tulles peavad olema omakasupüüdmatud ning tulenema siirast soovist teisi aidata.

Verd võib loovutada inimene, kes on:
Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elanud elamisloa alusel vähemalt 3 viimast kuud;
18-60 aastane;
kehakaaluga üle 50 kg;
terve, puhanud ja söönud.
NB! Mehed võivad verd loovutada 3-4 korda aastas, naised 2-3 korda.

Doonorlus on keelatud inimestele, kes on:
Nakatunud HI-viirusega või arvab, et võib olla HI-viiruse kandja
Põdenud/nakatunud viiruslikku kollatõppe (B- ja C-hepatiiti) või arvab, et on hepatiidiviiruse kandja
Kasutanud nõeltega süstitavaid uimasteid
Alkoholi või narkootiliste ainete sõltlane
Doonoriks ei sobi inimene, kelle seksuaalkäitumine või elustiil võib ohustada patsiendi tervist!

Vere andmise viis sammu
Registreerimine ja küsitluslehe täitmine
Doonori tervisliku seisundi ja eluviiside hindamine enne vereloovutust
Vereloovutuse protseduur
Taastumine
Verekeskuse informeerimine pärast vereloovutust (kui tekkis mingi kahtlus oma tervise suhtes)

Doonori registreerimine ja
küsitluslehe täitmine

Meditsiiniline läbivaatus

Tühi kott, kuhu võetakse veri

Vereloovutamine

Tulemus
Täname
väga!